Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema.
Jaanuaris pöördus töötleva tööstuse tootmismaht taas suuremasse langusesse, nii aastases kui ka kuises võrdluses.
Eesti ekspordi vähenemist on palju seostatud Põhjamaade ja eriti sealse ehitussektori nõrkusega.
Inflatsioon on maailmas langenud oodatust kiiremini.
USA ja euroala majandust ootavad ees stagnatsioon või langus, mis kestavad järgmise aasta keskpaigani.
Ettevõtete halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist.
Eesti majandus on kvartali võrdluses vähenenud juba alates eelmise aasta algusest ehk vähemalt kuus kvartalit järjest.
Nõrk välisnõudlus ja ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halvenemine pidurdavad Eesti majanduse langusest väljumist.
Millises seisus on Eesti majandus jooksval aastal võrreldes teiste Balti riikidega?
Kui Eestist eksporditud kaupade väärtus vähenes aprillis 4%, siis Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oli isegi 7%.
Kaupade eksport on aastaga oluliselt vähenenud. Esimeses kvartalis langes ekspordikäive eurodes 8% võrra.
Kas riidekapp ajab üle ääre, aga selga ei ole ikka midagi panna? Saab ka teisiti - salasõna on siin kapselgarderoob.
Koos reekspordiga jäi Eesti eksport novembris aasta varasemaga samale tasemele, aga Eesti kaupade eksport vähenes 8%.
Eesti päritolu kaupade ekspordikasv on aeglustunud juba alates möödunud aasta keskpaigast.
Esialgsete arvestuste järgi Eesti päritolu ekspordimaht juunis vähenes.
Aastases võrdluses oli majanduskasv küll võrdlemisi tugev, kuid kvartali võrdluses vaid 0,1% kasv hoopis tagasihoidlikum
Märtsis suurenes kaupade eksport Eestist 35%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 29%.
Eesti kaupade eksport kasvas veebruaris jooksevhindades 13% ja koos reekspordiga 18%, samas kui import suurenes 35%.
Eesti päritolu kaupade ekspordi kiire kasvu taga on tugev ekspordihindade tõus ja tavalisest madalam võrdlusbaas.
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem.
Majanduskasv aeglustub sel aastal mõõdukama temponi.
Möödunud aasta novembris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 28%.
Oktoobris aeglustus töötleva tööstuse toodangu mahukasv 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini.
Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eesti ekspordikäive tõusnud 29 protsenti ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes 20 protsenti.
Jaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele 3. kvartalis.
Juulis jätkus Eestist eksporditud kaupade kiire kasv. Kaupade kogueksport suurenes aastases võrdluses 29 protsenti.
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv oli juunis aastases võrdluses 25%, teises kvartalis 43% ja esimesel poolaastal 30%.
Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra.
