Eesti müüb end maailmas kui juhtivat tehnoloogiariiki. Meil on palju iduettevõtteid ja ükssarvikuid ühe inimese kohta.
Suurenenud rahamured on nõrgestanud majapidamiste kindlustunnet kõvasti alla pikaajalise keskmise.
Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud 4 protsenti. Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud.
Koos tugeva palgakasvuga on reaalpalk juba kasvama hakanud. Tarbimisele hakkab see positiivsemat mõju avaldama viitega.
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline.
Millises seisus on Eesti majandus jooksval aastal võrreldes teiste Balti riikidega?
Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis.
Eesti inimeste ostujõud on languses juba alates ülemöödunud aasta sügisest, kui inflatsioon ületas netopalga kasvu.
Keskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas ...
Teine poolaasta tuleb kindlasti kehvem.
Juunis kerkisid tarbijahinnad aastaga 22 protsendi võrra ja kuuga 3 protsendi võrra.
Vaatamata juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele, kasvab tarbimismaht jaekaubanduses tugevasti.
Üheks uueks väljakutseks võib olla ka isiklike rahaliste vahendite haldamine.
Swedbanki tasuvahemike avalikustamise projekt pälvis eripreemia ja tunnustuse hea algatuse eest.
Selgitan, miks minu meelest on avalikustamise tee õigem.
Palgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Euroopa Parlamendis koostatavas raportis „Õigus olla mittekättesaadav“ kaalutakse vajadust reguleerida töösuhet.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses.
Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud.
Tööpuudus on püsinud mõõdukas ja ei ole juulis-augustis enam kasvanud.
Kuidas tagada töötajatele kiusamisvaba töökeskkond ning milliseid samme astuda diskrimineerimise ja ahistamise vastu?
Mida tähendab stereotüüpne mõtlemine värbamisel? Mis on mõttevildakused ja kuidas nende märkamisel hakata enda ...
