Eesti müüb end maailmas kui juhtivat tehnoloogiariiki. Meil on palju iduettevõtteid ja ükssarvikuid ühe inimese kohta.
Jaanuaris pöördus töötleva tööstuse tootmismaht taas suuremasse langusesse, nii aastases kui ka kuises võrdluses.
Koos tugeva palgakasvuga on reaalpalk juba kasvama hakanud. Tarbimisele hakkab see positiivsemat mõju avaldama viitega.
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline.
Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis.
Hoolimata ligi 50 000 töötust kimbutab tööandjaid jätkuvalt töökäte puudus.
Madalate tööjõukuludega riikide konkurentsieelis on vähenenud.
Üheks uueks väljakutseks võib olla ka isiklike rahaliste vahendite haldamine.
Swedbanki tasuvahemike avalikustamise projekt pälvis eripreemia ja tunnustuse hea algatuse eest.
Kuigi maailmamajanduse taastumine meie hinnangul jätkub, jääb kasvutempo veidi aeglasemaks kui varasemalt ootasime.
Tööjõuturu olukord ja tööandjate vajadused on viie aastaga tundmatuseni muutnud.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Tööandjad proovivad pidevalt leida uudseid ideid, kuidas distantsilt motiveerida oma inimesi, luua tiimitunnet.
Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju.
Selle aasta keskmiseks töötuse määraks prognoosib Swedbank 8,1 protsenti.
Möödunud aasta detsembris jaekaubandusmahu tugev kasv jätkus.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Euroopa Parlamendis koostatavas raportis „Õigus olla mittekättesaadav“ kaalutakse vajadust reguleerida töösuhet.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Spetsialistidest välistöötajad ei loo väärtust üksnes ettevõtetele, vaid kogu riigile.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses.
Üle poole elanikest (53%) arvab, et nad leiaksid töökaotuse korral uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga.
Ettevõtete majandusnäitajad halvenesid, kuid kriisi mõju ei olnud 1. kvartalis veel päriselt kohale jõudnud
Esimeses kvartalis aeglustus palgakasv 5%ni. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%.
Tööturu näitajad olid enne kriisi veel tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini.
Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses on siiski alles ees.
Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud.
