Yaga asutaja jagas inspiratsiooniõhtul ettevõtluse telgitaguseid

Ühest kasutatud lapsekärust sai alguse rahvusvaheline ostu-müügiplatvorm, mille kaudu on nüüdseks uue omaniku leidnud üle 8 miljoni toote. Swedbanki alustavate ettevõtjate inspoõhtul  rääkis Yaga asutaja Aune Aunapuu, kuidas ideest saab päriselt toimiv ettevõte. 

Yaga käivitamiseks ei piisanud Aune Aunapuu sõnul ainult heast ideest. Peagi tuli teha hulk praktilisi otsuseid: kuidas ideest teha päriselt kasutatav platvorm, keda kaasata ja kuidas jõuda esimeste kasutajateni. 

Kuidas leida esimesed partnerid? 

Swedbanki väikeettevõtete segmendijuhi Astrid Maldre hinnangul on alustava ettevõtja jaoks üks keerulisemaid otsuseid, kuidas kaasata vajalikke oskusi siis, kui võimalused on alles piiratud. 

Kuna Aunapuu ise koodi ei kirjutanud, tuli Yaga esimese versiooni ehitamiseks leida tehniline abi väljastpoolt. Alustava ettevõtjana ei olnud Aunapuul aga raha arendajaid palgata. „Mis ma pakkuda sain, oli osalus Yagas. See andis mulle võimaluse kasutada esimeste aastate jooksul arendajate ressurssi nii, et ettevõttele kohe kulu ei tekkinud,“ rääkis Aunapuu. 

„Kui raha napib, võib osaluse pakkumine aidata kaasata oskusi, mida ettevõtte käivitamiseks väga vaja on. Selline kokkulepe tuleb aga hästi läbi mõelda, sest ettevõtja annab ära osa oma ettevõttest. Samas võib osalus anda kaasatud inimestele tugeva motivatsiooni panustada ka öötundidel või nädalavahetustel, sest nad ei tööta ainult tasu eest, vaid ehitavad ettevõtet, mille õnnestumises on neil endal otsene roll,“ ütles Maldre.

Esimene versioon peab kiiresti kliendini jõudma 

Yaga esimene versioon ei sündinud eesmärgiga ehitada kohe valmis täiuslik platvorm. Aunapuu rõhutas, et tavakasutajale mõeldud toote korral tuleb päris kasutajatega võimalikult vara rääkida, mitte oodata hetke, mil kõik on lõpuni valmis. „Esimene versioon ei pea olema ideaalne, aga see peab olema piisavalt toimiv, et kasutaja saaks aru, kas see aitab ta probleemi lahendada,“ ütles Aunapuu. 

Maldre sõnul ei tasu alustaval ettevõtjal jääda lahendust kuudeks omaette lihvima. „Esimest versiooni tasub kliendile näidata pigem piinlikult vara kui liiga hilja. Klient peab saama põhikogemuse päriselt läbi teha – näiteks konto luua, toote üles panna, ostu sooritada või päringu saata. Taustal võib osa tööst toimuda veel käsitsi, kuid kliendi jaoks peab teekond tunduma lihtne ja loogiline. Nii saab ettevõtja kiiresti aru, kas lahendus päriselt töötab,“ ütles Maldre.

Teekond välisturule algas testimisest 

Aunapuu sõnul ei olnud Yaga algusest peale mõeldud ainult Eesti turule. Kuna ostu-müügiplatvormi ehitamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, oli selge, et investeeringute ära tasumiseks tuleb vaadata ka välisturge. 

Üheks oluliseks turuks kujunes Lõuna-Aafrika. Vabariik, mis on tänaseks Yaga kõige suurem ja kiiremini kasvav turg. Sinna ei mindud suure kohaliku tiimiga, vaid turgu testiti Eestist. Aunapuu sõnul lähtuti konkreetsetest eeldustest: turg pidi olema piisavalt suur, sotsiaalmeedias kauplemine levinud ning olemas pidid olema toimivad makse- ja transpordilahendused. 

„Me lansseerisime oma platvormi Lõuna-Aafrikas Eestist, ilma et oleksime seal kohapeal olnud. Edasine oli eksperimenteerimise mõtteviis: lihtsalt proovime ja vaatame, mis juhtub ning kas meie platvormi hakatakse kasutama“ ütles Aunapuu. 

Esimene suur läbimurre 

Ettevõtte kasvatamine on Aunapuu jaoks tähendanud pidevat katsetamist, eksimist ja õppimist. Üks esimesi hetki, mil Yaga kasv päriselt nähtavaks muutus, oli esimene Eestis tehtud telekampaania aastal 2019, mille tegemist paljud talle ei soovitanud. 

Toona öeldi talle korduvalt, et inimesed ei vaata enam telekat ning sinna ei tasu minna, kõigil on ju Netflix. Ometi otsustasti toona kampaania tegemise kasuks. Kui „Kuuuurija“ saate reklaamipausi ajal läks esimese reklaamina eetrisse Yaga klipp, jälgis Aunapuu reaalajas, kuidas kasutajate arv lehel kasvas. „Enne reklaami oli Yaga veebilehel alla 20 inimese ja kohe pärast reklaami eetrisolekut rohkem kui 900. Siis sain aru, et telereklaam töötab küll,“ rääkis ta.

Maldre sõnul tuleb alustaval ettevõtjal kasvuotsuseid tehes arvestada, et enne suuremat sammu peaks läbi mõtlema, millist tulemust oodatakse ja kuidas seda saab hiljem mõõta. 

Tema hinnangul võivad turunduse korral mõõdikuks olla näiteks veebilehe külastused, müük või uute kasutajate arv. Uuele turule minnes tasub jälgida registreerumisi, esimesi oste ja seda, kas inimesed tulevad teenust uuesti kasutama. Arenduse mõju aitab hinnata see, kas muudatus vähendab käsitööd, parandab klienditeekonda või aitab rohkematel kasutajatel ostuni jõuda. Nii ei jää katsetamine ainult sisetunde küsimuseks, vaid aitab teha järgmisi otsuseid kindlama teadmise põhjal.