Kui palju saad alustava ettevõtjana endale palka maksta?

Ettevõtlusega alustades tekib üsna varakult praktiline küsimus: kui palju võiks endale palka maksta? Sellele ei ole ühte kindlat vastust, sest summa ei sõltu soovist, vaid ettevõtte finantsvõimekusest. 

Esmalt tuleb eristada käivet ja kasumit, sest just need kaks tegurit aitavad prognoosida, kuidas ettevõttel läheb, ning annavad aimu, kui palju raha oleks üldse võimalik ettevõttest välja maksta. Käive peegeldab küll äri potentsiaali kasvada ja edukas olla, kuid ei näita otseselt, kui suurt palka on võimalik end ettevõttesse tööle vormistades endale maksta. 

Enne palga suuruse määramist tasub vaadata ettevõtte rahavoogusid ehk seda, kui palju raha tegelikult laekub ning millised kulud ja kohustused tuleb sellest katta. Ka kasumlikul ettevõttel ei pruugi alati olla piisavalt vaba raha palga maksmiseks. Palgaks kasutatav summa peab katma nii brutopalga kui ka tööandja maksud. 

Näiteks kui ettevõttele laekub kuus 5000 eurot ja muudeks kuludeks läheb 2500 eurot, jääb kogu tööjõukulu katteks 2500 eurot. See ei tähenda, et kogu summa oleks sinu potentsiaalne netopalk. Maksude arvestamisel jääb palgasaajale kätte ligikaudu 1400–1600 eurot, sõltuvalt maksuvaba tulu rakendamisest ja II samba maksemäärast. See näide illustreerib, et soovitud netopalga saavutamiseks peab ettevõtte kogukulu olema märgatavalt suurem, kui esmapilgul tundub. 

Millest see sõltub, kui palju saab palgaks maksta?

Üks olulisemaid tegureid ettevõtjana ja iseendale palgamaksjana on igapäevane toimetulek. Kui sinu igakuised elamiskulud on näiteks 1200 eurot, peab ettevõte suutma maksta palka, mis katab selle summa ka pärast äritegevusega seotud kulude tasumist. Kui see ei ole veel võimalik, ei tähenda see, et ettevõte ei toimiks – pigem on tegemist arenguetapiga, kus kasvupotentsiaal on alles ees.

Arvestada tuleb ka kulude ja maksude ajastusega. Kõik kohustused ei teki samal hetkel, kui raha kontole laekub. Näiteks kaasnevad palgamaksmisega tööjõumaksud, mis tuleb tasuda järgmisel kuul. Ka käibemaks ei ole ettevõtte tulu, vaid tuleb hiljem riigile edasi maksta. See tähendab, et osa kontol olevast rahast on juba ette kohustustega kaetud.

Lisaks maksudele tuleb arvestada kuludega, mis ei teki igakuiselt, nagu aastased teenustasud või hooajalised väljaminekud. Kui nende jaoks ei ole raha ette kõrvale pandud, võivad need ajutiselt rahavoo tasakaalu mõjutada.

Palk või dividend?

Kui ettevõte teenib kasumit, on võimalik osa rahast võtta välja dividendina. Dividend on kasumi väljamakse omanikule, millelt ei maksta tööjõumakse, kuid tasutakse ettevõtte tasandil tulumaks ning mida saab maksta ainult tegeliku kasumi arvelt. Võrreldes töötasuga ei arvestata dividendilt sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakset, mistõttu ei kaasne ka sotsiaalseid garantiisid. Seetõttu ei asenda dividend töötasu olukorras, kus omanik ettevõttes igapäevaselt töötab.

Seetõttu on mõistlik esmalt maksta endale turutingimustele vastavat töötasu ja alles seejärel kaaluda kasumi jaotamist dividendina.

Kõige kindlam on vaadata palka kui tulemust, mitte lähtepunkti. Kui sul on selge ülevaade ettevõtte tuludest, kuludest ja kohustustest ning olemas ka väike puhver, saab palka aja jooksul järk-järgult suurendada või kaaluda dividendimakset. Nii on tagatud ettevõtte jätkusuutlikkus ja korrektne maksukäitumine.

Millised ettevõtted võimaldavad alguses endale rohkem palka maksta?

Kõige lihtsam on endale tasu maksta ettevõttes, kus kulud on väikesed ja tulu tekib kiiresti. Sellised on enamasti teenusepõhised tegevused, kus peamine väärtus on ettevõtja aeg ja oskused, näiteks nõustamine, koolitamine või IT- ja turundusteenused. Kuna suured alginvesteeringud ja laoseis puuduvad, jääb pärast otseseid kulusid suurem osa tulust alles. Seetõttu on võimalik hakata suhteliselt varakult palka maksma.

Keerulisem on olukord ettevõtetes, kus enne müüki tuleb teha suuremaid kulutusi, näiteks kaupade tootmiseks või müügiks. Sel juhul on osa rahast seotud varude, seadmete või rendiga ning ettevõtjani jõuab väiksem osa tulust. See tähendab, et palga maksmisega tuleb tihti alustada tagasihoidlikult, kuid peaks veenduma, et tuleviku nimel oleksid sotsiaalsed garantiid kaetud. Samas on sellistel ettevõtetel sageli suurem kasvupotentsiaal, mis võib pikemas vaates tuua ka suurema ja stabiilsema sissetuleku.

Oluline on maksta endale tehtava töö ja turutingimustega kooskõlas olevat tasu, arvestades ka ettevõtte majanduslikku olukorda ning seda, kas töötad ettevõttes täis- või osakoormusega. Kui on vaja ravikindlustust, jälgi oma tasu vormist sõltuvaid tingimusi, sealhulgas vajaduse korral sotsiaalmaksu miinimumi nõuet. Tähtis roll on ka rahavool: kui kliendid maksavad kiiresti, on palka lihtsam planeerida, kuid pikad maksetähtajad või hooajalisus võivad sissetuleku ajutiselt kõikuma panna. 

See ei tähenda, et üks ärimudel oleks teisest parem, vaid selgitab, miks mõnes valdkonnas saab endale tasu maksta varem ja teises hiljem. Oluline on valida lahendus, mis sobib sinu eesmärkide ja võimalustega.