Ettevõtlus vajab rohkem alustamise tahet
Ettevõtlusest rääkides eeldame sageli, et inimesi hoiab tagasi julguse puudumine. Aga mis siis, kui küsimus polegi niivõrd hirmus kui tahtes? Kuidas kujundada ühiskonnas arusaama, et oma ideid võib katsetada ja ettevõtlusega alustada juba enne, kui elu selleks sunnib ning iseendale tööandjaks hakkamine muutub ainsaks võimaluseks leib lauale tuua?
Minu töö võimaldab näha palju nutikaid inimesi, häid ideid ja suurepäraseid oskusi, millest võiks sündida uusi ettevõtteid. Ometi ei jõua paljud mõtted tegudeni. Mitte alati seetõttu, et inimene kardaks, vaid vahel ka põhjusel, et alustamiseks puudub selge vajadus või tung. Kui elu on piisavalt mugav, kipume minema vooluga kaasa, kuniks miski meid raputab ja tegudele sunnib.
Samas, vaadates suuremat pilti, on Eesti ettevõtlusmaastikul mikro- ja väikeettevõtetel väga suur roll. Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eestis ligi 160 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Neist umbes 95% olid vähem kui 10 töötajaga ettevõtted. See ei tähenda, et kõik need ettevõtted oleksid ühesuguse majandusmõjuga, kuid näitab selgelt, kui oluline osa Eesti ettevõtlusest algab väikestest tegijatest, kes on ühel hetkel otsustanud ise midagi käima lükata.
Eesti ettevõtlusaktiivsus paistab silma ka rahvusvahelises võrdluses. OECD ja Global Entrepreneurship Monitori andmetel on vajadusest sündinud ettevõtluse osakaal Eestis enamikus elanikkonnagruppides veidi üle Euroopa Liidu keskmise. Eriti selgelt paistab see silma vanemaealiste ettevõtjate seas. Veel parem oleks, kui rohkem inimesi kaaluks ettevõtlusega alustamist juba varem – oskuse, idee või ambitsiooni põhjal enne, kui see osutub viimaseks väljapääsuks.
Hiljutisest Swedbanki noorte-uuringust selgus, et vaid 25% uuringus osalejatest sooviks ettevõtlusega alustamise kohta rohkem teada saada. Kõik ei peagi ettevõtjaks hakkama, küll aga paneb see küsima, kas ettevõtlus tundub noortele piisavalt loomuliku ja kättesaadava karjäärivalikuna.
Mis on lahendus?
Kuidas siis kasvatada mõtteviisi, et ettevõtlus on midagi, mida tasub proovida? Kas või selleks, et teada saada, kas ideel on potentsiaali või pole sellele turgu, kas ise ettevõtjaks olemine on sinu tassike teed või mitte? Kuidas tekitada rohkem usku, et ettevõtlus ei ole ainult risk või sundvalik, vaid ka võimalus oma oskustele uus väljund leida, midagi paremaks teha ja ise kasvada?
Lõpuks tabasin end ühel õhtul jalgpalli vaadates mõttelt: Norra oli MM-i finaalturniirilt eemal 28 aastat, kuid jõudis tänavu veerandfinaali, alistades kaheksandikfinaalis Brasiilia. Sellise muutuse taga ei ole ainult üks hea mäng, vaid pikem töö vundamendiga. Noorte arendamine, treenerite toetamine ja paremate tingimuste võimaldamine. Eeskujud, kukkumine ja jälle püsti tõusmine ning jätkamine. Nii kasvab enesekindlus ja soov mängida võidu peale. Seda kõike vajab ka alustav ettevõtja.
Tugevam ettevõtluskultuur tekib siis, kui keskkond toetab ja on positiivne. Praktilised teadmised ja tugi on saadaval, mängujoonis on selge, „treenerid“ on professionaalsed ja häid eeskujusid tõstetakse esile nii ühiskonnas kui ka meedias. Esimene samm ei peagi ju olema suur risk või täiuslik äriplaan, vaid otsus anda endale võimalus proovida. Meie ülesanne on luua keskkond, kus seda tahet oleks rohkem.
Soovin kõigile rohkem julgust ja pealehakkamist.
