Liisa-Maria Lees: võimalus haiguslehe ajal osaliselt töötada näitab tööandja hoolivust
Pärast pikaajalist haigust ei ole inimene sageli valmis kohe täiskoormusega tööle naasma, kuid täielik töölt eemalolek ei pruugi samuti olla parim lahendus. Kohandatud tingimustel töötamine võimaldab haiguslehel olles taastada tööharjumust järk-järgult.
Saku Tervisekeskuse perearsti Mari Annuse sõnul ei ole haiguslehe avamise ajal alati võimalik ette näha, kui kaua inimene töölt eemal peab olema. „Esimese kuu jooksul viibib patsient täielikult haiguslehel. Seejärel arutame, kuidas taastumine on kulgenud, kuidas ta end tunneb ja kas ta oleks valmis osaliselt tööle naasma,“ selgitas perearst.
Kui patsiendil on jõudu ja soovi töötada, kuid täiskoormus käib veel üle jõu, saab ta pikaajalise haiguslehe ajal töötada kohandatud tingimustel. Selleks saab vähendada töötundide või -päevade arvu või muuta ajutiselt tööülesandeid. Täpne lahendus sõltub ta terviseseisundist ja töö iseloomust.
„Haiguslehe ümbervormistamisel märgin sinna tingimused ja soovitused. Patsient annab mulle teada, kas tööandja on valmis muudatusi tegema ja milles nad omavahel kokku leppisid,“ rääkis Annus.
Osa inimlikust, hoolivast ja toetavast töökultuurist
Eesti Swedbank pakub oma töötajatele võimalust töötada pikal haiguslehel kohandatud tingimustel. Ettevõtte personali- ja haldusdivisjoni juhi Liisa-Maria Leesi sõnul on see osa inimlikust, hoolivast ja toetavast töökultuurist. „See võimalus aitab töötajal oma töövõimet hinnata ning näitab, et tööandja on valmis teda toetama, tema tervise ja individuaalsete vajadustega arvestama,“ ütles Lees.
Swedbanki kogemused on näidanud, et osalise koormusega töötamine aitab säilitada sidet kolleegide ja ettevõttega. „Keerulise haiguslooga inimestele võib see olla kõige olulisem. Kui töötaja ei tunne end tööelust täielikult eraldatuna ja saab järk-järgult naasta, aitab see haigusmõtteid eemal hoida ning tavapärast elurütmi taastada,“ rääkis Lees.
Tema sõnul ei ole mõne inimese jaoks tähtis üksnes töö tegemine, vaid ka tunne, et ta on endiselt osa meeskonnast ja ettevõttes väärtustatud.
Järk-järgult tööle naasmine võimaldab koormusega rahulikult kohaneda
Perearsti sõnul on seda võimalust kõige sagedamini kasutanud läbipõlemisest taastuvad patsiendid. „Kui minna pikemalt pausilt kohe täiskoormusega tööle, võib see olla liiga suur koormus,“ selgitas Annus.
Ta on ka ise läbipõlemise tõttu olnud pikal haiguslehel. Kõigepealt oli ta kaks kuud tööst täielikult eemal. Aja möödudes ei tundunud töö enam vastumeelne ja tal tekkis soov tasapisi tagasi minna. Ta alustas ühest tööpäevast nädalas ja jätkas nii kuu aega. Järgmisel kuul töötas ta kaks päeva nädalas ning naasis seejärel tavapärase koormuse juurde.
„Läbipõlemisest taastumise ajal on selline võimalus hindamatu. Ma ei soovinud olla tööst liiga kaua eemal, sest erialast pikemalt kõrvale jäädes võivad teadmised hakata ununema. Osaline töötamine aitas teadmisi värskena hoida, kuid koormus oli piisavalt väike, et see ei kurnanud mind üle,“ rääkis Annus.
Kohandatud töö aitab taastuda ka ülekoormusvigastusest
Pikal haiguslehel töötamise võimalust saavad kasutada oma võimete piires ka füüsilise töö tegijad, kel on ülekoormusvigastus või mõni muu trauma. Kui inimene ei suuda näiteks raskeid esemeid tõsta või korduvaid liigutusi teha, võib ta tänu sobivatele kohandustele jätkata töötamist.
Üks levinud ülekoormushaigus on nn tennisisti küünarnukk, mis võib tekkida korduvate liigutuste tõttu. „Ühel minu patsiendil, kes töötab kokana, tekkis küünarnuki piirkonnas kõõluse kinnituskohas nii tugev põletik, et käe liigutamine muutus valusaks. Probleem tulenes suuresti tema töö iseloomust,“ tõi Annus näite. Osakoormusega töötamine võimaldas aga patsiendil jätkata raviga ning samal ajal säilitada haiguslehe-eelne sissetulek.
Võimalust kasutatakse praegu veel vähe
Kuigi Swedbankis töötab 2700 inimest, on pika haiguslehe ajal kohandatud tingimustel töötamise võimalust paari aasta jooksul kasutanud vaid üksikud. Pikaajalisel haiguslehel olevad inimesed moodustavad ettevõtte töötajaskonnast 0,3%.
„Näeme, et pärast haiguse akuutse perioodi möödumist võiks osalise koormusega töötamine sobida neist paljudele. Kõik sõltub loomulikult inimese terviseseisundist, arsti hinnangust ja sellest, kas töötaja ise tunneb, et on valmis tööellu naasma,“ ütles Lees.
Swedbanki personalijuhi soovitused tööandjatele
- Mõelge protsess läbi enne esimese juhtumi tekkimist. Leppige kokku põhimõtted, tegevussammud ja vastutajad, et lahendust ei peaks kiirustades looma hakkama.
- Tutvustage töötajatele osalise koormusega töötamise võimalust. Tööandja või personalipartner võiks sellest pikemal haiguslehel viibivale töötajale rääkida, kuid töötaja ei tohiks tunda survet tööle naasta.
- Määrake töötajale üks kontaktisik, et hoida protsess selge ja järjepidev.
- Lähtuge töötaja valmisolekust ja terviseseisundist.
- Tehke ülevaade konkreetsetest kohandamisvõimalustest. Olenevalt tööst ja inimese tervisest saab muuta tööaega, tööpäevade arvu ning ülesannete mahtu või sisu.
- Töötaja, otsene juht ja vajaduse korral personaliosakond peaksid ühiselt kokku leppima, milliseid ülesandeid, millises mahus ja kui kaua töötaja teha saab.
- Osalise koormusega töötamist tasub käsitleda prooviperioodina, mille järel hinnatakse, kas töökorraldus toetab taastumist või vajab muutmist. Seega on mõistlik sõlmida esialgu lühiajaline kokkulepe.
- Jälgige töötaja koormust ja enesetunnet. Tehke regulaarselt vahekokkuvõtteid ning olge valmis koormust vähendama või tööle naasmist ajutiselt katkestama.
- Analüüsige hiljem, millised kokkulepped toimisid ja mida tuleks organisatsiooni töökorralduses täiendada.
Artikkel ilmus esimesena Personaliuudistes.