Ekspert hoiatab: Sularaha väljavõtuga seonduvad pettused on taas tõusuteel
Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juhi Raul Vahtra sõnul on viimasel ajal taas sagenenud pettused, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga võtta välja sularaha, mille ta annab kiiremas korras edasi politsei- või muu ametiisikuna esinevale kelmile, koos oma pangakaardi ja PIN-koodiga.
Pangatöötajad püüavad taolise situatsiooni kahtluse korral küll rohkem infot koguda ja klienti veenda, et temaga ühenduses olev kelm pole päriselt politseinik või ametiisik. Paraku ei kuula ohvrid tihtilugu hoiatusi, vaid esitatavad hoopis petturite juhendamisel valeandmeid ja -dokumente, eksitatavad ja solvavad pangatöötajaid või sootuks väldivad vestlus.
Inimesed usuvad pettureid pimesi
Kliendid ütlevad petturi juhendamisel näiteks, et neil on sularaha vaja korteri remondiks, lapselapse pulmadeks või lahkunud lähedasele hauakivi ostmiseks. Korteri müügist saadud raha on aga vaja, sest on plaan Eestist lahkuda.
„Panga töötaja ei saa reaalajas tõendada, et klient ei tee remonti või ei kontrolli lapselapse pulmakutset. Loomulikult uurime, täpsustame ja soovime võimalusel näha dokumente. Vahel kulub klientide veenmisele lausa tunde ja see on kurnav mõlemale osapoolele. See tasub aga ära, kui suudame pettuse ära hoida. Paraku juhtub mõnikord siiski, et klient ei muuda meelt. Ta nõuab, et saaks oma raha kätte, mille tõkestamiseks pangal täna reaalne õigus ja võimalus puudub. Paraku näitab praktika, et kõnealused kliendid naasevad mõned päevad hiljem infoga, et neid on petetud,“ rääkis Raul Vahtra.
Vahtra rõhutab, et pangad ja politsei ei kaasa inimesi telefonikõnedega salajastesse operatsioonidesse ning ei palu neil pangakaarte ja sularaha kellelgi üle anda või saata neid pakiautomaadi kaudu. Erinevate petuskeemide paremaks mõistmiseks ja vältimiseks on Swedbank kokku pannud pettustest hoidumise juhendi, mis kirjeldab levinumaid petuskeeme ja annab nõu, kuidas oma kontot kaitsta.
Pettuse ärahoidmine eeldab koostöö
Finantspettuste tõkestamine on pidev võidujooks, sest pettused muutuvad ajas üha keerukamaks ja professionaalsemaks.
„Rakendasime Swedbankis eelmisel aastal muudatuse, millega vähendasime ettevaatavalt osade klientide sularaha väljavõtmise limiiti. See on näide riskipõhisest lähenemisest ning me hindame selliseid samme regulaarselt ja vajadusel täiendame neid vastavalt pettuste mustritele. Sarnast põhimõtet rakendame ka pangaülekannete puhul. On oluline, et kliendid mõistaksid, et pank teeb seda kliendi turvalisuse huvides ja olukordades, kus on põhjendatud pettuse kahtlus. Õnnestumiseks on vajalik mõlema poole koostöö ning just seetõttu on ääretult tähtis, et kliendid oleksid oma vastustes ausad,“ ütles Vahtra.
Eksperdi sõnul puudub täna pankadel selge õiguslik alus pettuse kahtlusega seotud tehingutest keelduda või maksete teostamist edasi lükata, kuid vastavasisuline seaduse muudatus on töös. See oleks esimene samm võimalike rahunemispauside loomiseks, et pettuse ohvriks langenud klientidel oleks võimalik toimuva üle rahulikult järele mõelda, asjaolusid hinnata ning teha tegelikkest asjaoludest lähtuv otsus.
