Ekspert hoiatab: Sularahapettused on endiselt probleemiks
Pangakaardid on Eestis olnud kasutusel enam kui 30 aastat. Nendega on üles kasvanud terve põlvkond inimesi ning juba esimese kaardi väljastamisest alates on pangad korranud klientidele üht ja sama sõnumit: oma pangakaarti ja PIN koode ei tohi mitte kellelegi edasi anda.
Ometi oleme täna Swedbanki finantskuritegude ennetamise juhi Eero Ergma sõnul olukorras, kus helistamispettuste kahjudest ligemale poole moodustavad just juhtumid, kus ohver annab petturile ise üle oma pangakaardi ja PIN koodid.
„Inimesed usuvad, et tema ukse taha tulnud isik on näiteks pangatöötaja, kes viib kaardid turvaliselt panka kontrollimiseks. Petturid loovad kannatanule kujutelma, et tema kaart on ohus ja see tuleb viia panka hävitamisele või parandamisele. Laialdaselt on kasutusel ka legend, et pank või politsei peab võtma kaardi ajutiselt hoiule, kuna kontol toimuvad kahtlased tehingud. Kliendi kaitsmiseks on vajalik kaart turvaliselt hoiustada kuniks kuritegelik tegevus tõkestatakse. Selleks saadetakse kohale kuller või palutakse panna kaart koos PIN koodidega pakiautomaati. Ning inimesed üsna tihti teevadki seda,“ rääkis Eero Ergma.
Seda kinnitab ka panga statistika – automaatidest sularaha väljavõtmisega seotud pettused on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud nii juhtumite arvult kui ka kahjusumma mahult. Seetõttu tuletab Swedbank meelde, et pankadel puudub vajadus kirjeldatud viisil pangakaartide kogumiseks. Kui pangal on tekkinud kahtlus, et inimese kaarti on kuritarvitatud, siis saab pangatöötaja teha vajalikud toimingud pangasüsteemides. Selleks ei pea kaart füüsiliselt panka jõudma.
Kuidas inimesi mõjutatakse?
Jutt, millega inimesi mõjutatakse, võib detailides erineda, kuid on siiski suures plaanis sarnane. Näiteks püütakse inimesi veenda, et tema kontol olev raha vajab kontrollimist, see on vaja sularahas välja võtta ja anda üle politsei, maksuameti või keskpanga töötajale, kes peab kinnitama selle õigusust.
Reaalsuses ei käitu ükski ametiasutus seesuguselt. Olukorda rahulikult hinnates on lihtne mõista, et kui ametkondadel tekib küsimusi, siis taolise kontrolli tegemiseks läheb vaja täiendavaid andmeid ja dokumente, mitte rahakupüüre. Ometi suudavad petturid liigagi tihti viia inimese selleni, et nad võtavad ise vabatahtlikult raha kaardiga või kontoris sularahana välja ning annavad üle petturitele.
„Puutume üha enam kokku olukordadega, kus petturite mõju all olevad kliendid esitavad pangatöötajale eksitavaid andmeid, valedokumente või keelduvad uskumast töötajat, kes juhib tähelepanu võimalikule pettusele,“ rääkis Eero Ergma.
Ekspert lisas: „Meie eesliini kiituseks peab ütlema, et väga paljud võimalikud pettusejuhtumid suudetakse siiski visiidi käigus välja selgitada ning kliendi silmad avanevad. Paraku ei õnnestu kliendi veenmine aga alati.“
Usalda eksperti, mitte petturit
Pangatöötajat, kes juhib tähelepanu võimalikule pettusele, tasub kuulata. Ta näeb olukorda kõrvalt ja võib seega osutuda viimaseks õlekõrreks, mis päästab kliendi raha kaotamisest. Tuleb ka meeles pidada, et pangad ei küsi täiendavaid andmeid klientide kiusamiseks, vaid selleks, et aidata neil pettustega seotud olukorrad ära tunda ning kaitsta kliendi vara.
Millised on levinumad põhjendused?
Näited vabandustest, mida inimesed petturite mõjutusel sularaha väljavõtuks kasutavad:
- Levinud vabandused on hauakivi ost, suvila või korteri remont, välisriiki kolimine või välismaal elavate sugulaste abistamine. Leidub aga ka eriskummalisemaid selgitusi.
- Näiteks soovis üks klient kontolt sularahana välja võtta 20 000 eurot sõnniku ostmiseks, mis osutus aga petturite soovitatud jutuks.
- Selge ohumärk on ka korduv tegevus. Näiteks hiljutine juhtum eaka prouaga, kes käis mitmes pangakontoris, sooviga kogu kontojääk sularahas välja võtta. Põhjendusena tõi ta korteri remondi, riiete ja toidu ostmise ja pulmad.
