Minutite küsimus: välja petetud raha võib kiirelt liikuda tuhandete kilomeetrite kaugusele

Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis möödunud aastal ligi 3700 pettusejuhtumit, mille kogukahju ulatus enam kui 30 miljoni euroni. Ka aasta esimestel kuudel pole pettused näidanud vaibumise märki. Näiteks hiljuti andis Elisa teada, et blokeeris esimeses kvartalis 5,6 miljonit petukõne katset, mida on vaid veidi vähem kui terve möödunud aastal peale kokku.

Petukõnedele eelneb enamasti põhjalik andmepüük, mida kasutatakse hiljem ohvriga manipuleerimiseks, et ta kaardi- või internetipanga andmetele ligi pääseda. Kui pettusekatse jõuab aga juba PIN-koodidega kinnitamiseni, on reaalse kahju ärahoidmiseni jäänud loetud hetked.

Makse liigub loetud minutitega üle Euroopa ja kaugemalegi

“Iga pettus on omanäoline, aga lõpuks on neil kõigil üks selge eesmärk – eraldada ohver tema rahast ja panna varastatud vahendid jälgede segamiseks võimalikult kiiret ja maksimaalset anonüümsust võimaldavat teed pidi läbi rahvusvahelise pangandussüsteemi liikuma ning suunata see lõpuks kelmi taskusse,“ rääkis Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma.

Mobiilsideoperaatorid ja politsei on teinud head tööd Eesti numbritelt tehtavate petukõnede tõkestamisel. Üha sagedasemad on juhtumid, kus näeme, et petturid kasutavad klientide lõksu püüdmiseks välismaistelt numbritelt ning suhtlusrakendustes tehtavaid kõnesid. See on üks selge ohumärk, millele inimene saab ise koheselt reageerida. Ükski Eesti riigiasutus ei suhtle klientidega välismaistelt numbritelt ega näiteks WhatsAppi kaudu. Sellised kõned tuleb koheselt katkestada, et mitte anda petturitele võimalust kontakti loomiseks.

Kui ohver sisestab aga petukõne peale oma PIN2 – ehk kinnitab ülekande – algab aegkriitiline ahel. Sellises olukorras liigub raha juba loetud sekundite jooksul petturite kontrollitavale kontole. Ergma selgitas, et peale PIN2-ga kinnitamist on pangal vaid  teoreetiline võimalus sekkuda. PIN2 on allkiri, millega inimene kinnitab lepingu sõlmimise või soovi teha makse. Nii nagu paberdokumendile allkirja andes, tuleb ka digiallkirjaga toimingut kinnitades veenduda, kas toiming on see, mida päriselt teha soovitakse. Hetk, mis kulutada veendumaks, kas raha liigub õiges summas õigele saajale, võib päästa terve varanduse ilma, et pank peaks protsessi sekkuma.

“Kui ohver avastab pettuse koheselt ja teavitab sellest viivitamatult, saab tema pank saaja panka pettusest informeerida. Raha tagastamine sõltub paljuski saaja panga protsessidest, aga ka sellest, kas petturid on jõudnud saagi jaotada väiksemateks osadeks ja selle juba edasi kanda erinevate Euroopa ning kolmandate riikide finantsasutuste vahel. Sellise taktikaga üritavad kelmid pankade seiresüsteemide tähelepanu vältida,” lisas Ergma. Pettusest võimalikult kiire teada andmine on tähtis, sest isegi, kui vara tagasi saada ei õnnestu, aitab tõendite fikseerimine lahendada hilisemaid identiteedivargusi või korduvaid petmiskatseid.

Siiski rõhutas ekspert, et kurjategijad muudavad pidevalt oma lähenemisi ning erinevaid pettuste variatsioone on sadu. Seetõttu tasub alati olla tähelepanelik, ent pidada meeles põhitõdesid: kiirustamine suurendab riski ning kui midagi tundub kahtlane, tasub pigem astuda samm tagasi.

Sularaha väljavõtuga seonduv petuskeem

Panga eksperdi sõnul on viimastel nädalatel taas sagenenud juhtumid, kus kliendid tulevad kontorisse sooviga võtta välja sularaha ning anda see kohe edasi petturile koos oma kaardi ja PIN-koodidega. Sellises olukorras proovivad pangatöötajad klienti veenda, et temaga ühenduses olev pettur ei ole päriselt politseinik või muu ametiisik. Paraku ei kuulata tihti hoiatusi ning välditakse pettuste teemalist arutelu. Praktika aga näitab, et samad kliendid naasevad mõned päevad hiljem infoga, et neid on petetud. Seega tuleb taaskord rõhutada, et pangad ja politsei ei kaasa inimesi telefonikõnedega salajastesse operatsioonidesse. Samuti ei palu neil pangakaarte ja sularaha mitte ühelgi ettekäändel mitte kellelgi üle anda ega saata seda ka pakiautomaadi kaudu.

Erinevate petuskeemide paremaks mõistmiseks ja vältimiseks on Swedbank kokku pannud ka pettustest hoidumise juhendi. Ergma sõnul kirjeldab juhend levinumaid petuskeeme ja annab nõu, kuidas oma kontosid kaitsta.

Positiivse arenguna tõi ekspert aga esile töös oleva seadusemuudatuse, mis lubaks pankadel pettusekahtlusega ülekandeid ise peatada. “See loob pankadele selgemad võimalused pettuse kahtluse korral ise pidurit tõmmata ja aidata inimeste vara hoida – see on oodatud ja kasulik areng,” lõpetas Eero Ergma.

Loe rohkem küberturvalisuse ja pettuste rubriigist.