Petuskeemid Eestis ja lähiriikides: milliseid võtteid kasutavad kurjategijad lähinaabrite juures?
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed 2025. aastal petturitele üle 29 miljoni euro. Kuna pettus on muutunud piiriüleseks äriks, tasub Eesti olukorra mõistmiseks vaadata lähinaabrite pettuste statistikat. Võrdlus Läti ja Soomega näitab, et petturite “tööriistakast” on üllatavalt sarnane: nad suudavad üha edukamalt riigipõhiseid olusid ära kasutades inimestelt raha välja petta.
Ehkki 29 miljonit eurot petturitele kaotatud eurot on kahtlemata suur summa, näitab naabrite statistika, et pettused on kogu piirkonnas muutunud igapäevaseks ja hästi organiseeritud ärimudeliks. Õngitsuskirjad, petukõned ja investeerimispettused ei ole juhuslikud üksikjuhtumid, vaid laiemalt koordineeritud tegevus, mida veavad sageli piiriülesed võrgustikud – nimelt asuvad ohvrid ja pettuste korraldajad sageli eri riikides.
Balti riikides domineerivad petukõned
Baltimaade andmed viitavad üldisele trendile: pettustega kaotatud rahasummad on aastaga kiiresti kasvanud ning kõigis kolmes riigis on petturitele üks tulusamaid võtteid just telefonikõnede teel tehtavad skeemid. PPA andmetel oli Eestis 2025. aastal pettuste ohvreid ligi 3700. Nagu öeldud, peteti inimestelt kokku välja vähemalt 29 miljonit eurot, millest suurima osa moodustasid just petukõned (ligi 11,5 miljonit eurot). Kaotuste suuruselt järgnesid investeerimispettused 6,3 miljoni euroga ning ettevõtetele suunatud skeemid 2,7 miljoni euroga.
Pilt lõunanaabrite juures näib üsna sarnane. Lätis, kus elab ligikaudu 1,9 miljonit inimest, kasvas pettuste kogukahju 2025. aastal 23,7 miljoni euroni – kasvu võrreldes eelneva aastaga ligi 48%. Politsei registreeris 8701 pettusega seotud juhtumit või katset, millest 36% lõppes reaalse rahalise kahjuga. Suurimad kaotused tulenesid sealgi õngitsusvõtetest (phishing) ja telefonikelmustest, kuid märkimisväärse osa andsid ka investeerimispettused ja petusõnumid.
Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma kommenteerib, et petuskeemi levik ja mõju ei pruugi alati ühte jalga käia. „Võrreldes näiteks petukõnede ja -sõnumitega esineb investeerimispettusi harvem, kuid need annavad inimesele sageli kõige valusama löögi, sest ühe juhtumi kohta on nende puhul kahjusummad reeglina kõige suuremad,” selgitab Ergma.
Pettuste arv kasvab ka Põhjamaades
Kui suunata pilk üle mere Soome ja Rootsi poole, saab kinnitust asjaolu, et on petturid on ka seal tegevust kasvatanud. Näiteks 5,6 miljoni elanikuga Soomes kasvas riigi finantssektorit esindava Finance Finlandi andmetel 2025. aastal pettuste maht märgatavalt. Kurjategijad püüdsid soomlastelt välja petta ligi 150 miljonit eurot, kuid lõppkokkuvõttes jõudis petturiteni umbes 70 miljonit eurot. Suurimat kahju põhjustasid õngitsusskeemid, millega varastati ligikaudu 22 miljonit eurot. Märkimisväärseid kaotusi tõid ka nn “turvalise konto” skeemid ning dokumendi- ja armupettused.
Statistikat mõjutab loomulikult see, kuidas pettuseid kategooriatasse jagatakse, palju inimesed pettustest teatavad ning kas andmed pärinevad pankadelt või riiklikelt asutustelt. Mõnes riigis kajastatakse üksnes tegelikult välja petetud summasid, teistes tuuakse eraldi välja ka katsed ning pankade poolt peatatud või hiljem tagastatud maksed. Kuid siiski maalib statistika regioonis selge kasvutrendiga pildi.
Tehnoloogia annab võimaluse mõlemale poolele
Swedbanki esindaja Eero Ergma rõhutab, et Eesti ja naaberriikide statistikat võrreldes ei saa järeldada, nagu oleks mõnes riigis osavamad petturid või oleks riigiti teatud skeemide suhtes eriline Achilleuse kand. Eesti inimesi ja ettevõtteid sihivad enamasti teistes riikides asuvad võrgustikud – pettused on selgelt piiriülesed.
„Petturite võtted on riigiti üsna sarnased: manipuleerimine, ajasurve, usalduse võitmine ja ametiasutuste või pankade nimel esinemine. Siiski kohandavad petturid oma skeeme üha nutikamalt kohaliku konteksti järgi,“ nendib Ergma. Avalikud registrid, laialdane e-teenuste kasutus ja digilahendused loovad mugavuse kõrval ka spetsiifilisi riske, mida kurjategijad proovivad ära kasutada. Lisaks on petturid üha edukamad ka sorava eesti keele kasutamisel.
Kokkuvõttes annab tehnoloogia areng võimalused mõlemale poolele: petturid kasutavad tehisintellekti üha veenvamate identiteetide ja sõnumite loomiseks, kuid samal ajal aitavad digilahendused pankadel ja ametiasutustel kahtlaseid mustreid kiiremini märgata ja kahju ennetada. Tehnoloogia areng tähendab aga ka seda, et pettur ei pea olema IT-geenius, et pettust tehniliselt ette valmistada.
“Pettuste tõkestamine on nagu malemäng, kus mõlemad osapooled püüavad aimata vastase strateegiat ja teevad oma käigu lootuses, et on vastasest kavalamad. Pangaliidu andmed näitavad, et enam kui 90% Eesti elanikest on justkui teadlikud levinumatest petuskeemidest. Paraku langeb iga päev ikkagi kümneid inimesi pettuse ohvriks. Seega peame kasvatama veelgi inimeste teadlikkust ning ellu viima arendusi, mis aitavad pettuseid vältida,” võttis Eero Ergma kokku.
