Teadmatus ei päästa: ka rahamuul vastutab seaduse ees

Kuigi petturite tulu liigutavad rahamuulad õigustavad end sageli väitega, et nad ei teadnud kelmuses osalemisest, ei päästa see neid seaduse ees vastutusest. Petturid värbavad abilisi ka Eestist, kasutades lihtsana näivaid tööpakkumisi ja kiiret teenimisvõimalust, kuid nendega kaasnevad tagajärjed võivad olla tõsised.

Kes on rahamuul?

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis möödunud aastal ligikaudu 3700 pettusejuhtumit, mille kogukahju ulatus üle 30 miljoni euroni. Kuid pettus ei lõpe sellega, kui raha on ohvri kontolt kadunud – oluline on ka see, kuidas raha edasi liigub. Siin tulevad mängu rahamuulad ehk inimesed, keda kurjategijad kasutavad ebaseadusliku raha liigutamiseks läbi pangakontode.

Tavaliselt laseb rahamuul oma kontole kanda raha, mille päritolu on kahtlane või kriminaalne ja kannab selle kiiresti edasi teistele kontodele või võtab sularahas välja. Rahamuul ei pruugi endale sageli teadvustada, et teeb midagi ebaseaduslikku. Ta võib lausa uskuda, et osaleb täiesti seaduslikus tegevuses, kuna kurjategija on meelitanud teda tööpakkumise, abipalve või muude usaldust tekitavate võtetega.

“Eestis algatatakse igal aastal mitmeid kriminaalasju, kus inimesed on aidanud kuritegelikku raha liigutada. Näiteks pidas politsei mullu kinni viis noort, kes telefonikelmide juhisel ohvrite pangakaarte tühjendasid ja raha edasi saatsid ning kellel tuleb nüüd maksta tagasi 600 000 eurot. Kui kelmid ise tegutsevad tihti välismaal, siis rahamuulasid värvatakse siitsamast Eestist, et oma jälgi varjata,” ütles Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra.

Punased lipud

Rahamuulasid leitakse enamasti otsesõnumite või sotsiaalmeedia gruppidesse postitatud töökuulutuste teel. Inimestele pakutakse näiliselt väga lihtsate ülesannete eest kõrget töötasu: ta peab olema valmis tegema vaid pangaülekandeid või toimetama edasi sularaha.

Vahtra sõnul on selliste tööpakkumiste esimene ohumärk fakt, et töö sisu on ebamäärane ja tööandjat pole töökuulutuse põhjal võimalik tuvastada, kuid töötasu on seejuures ahvatlevalt kõrge.

“Teadmatus ei vabasta siiski seaduse silmis vastutusest. Kui sinu kaudu liigub kuritegelik raha, vastutad ka sina. Seetõttu tuleb väga hoolikalt mõelda, mis pakkumisi ikkagi vastu võetakse, sest tagajärjed võivad rahapesu osaliste jaoks olla väga tõsised – rahaline karistus või raskematel juhtudel mitmeaastane vangistus. Sellele lisaks võivad pangad inimese konto sulgeda või piirata teenuste kasutamist,” rääkis Vahtra.

Just seetõttu soovitab panga ekspert ebamäärastele tööpakkumistele mitte reageerida. “Tööpakkumiste puhul tuleb alati kontrollida ettevõtte tausta ja on väga kahtlane, kui seda pole võimalik teha. Kui aga keegi palub sul oma pangakontot kasutada või sularaha edasi toimetada, tasub alati endalt küsida, miks ta ise seda ei tee?“ rääkis Vahtra. “Ning kui tekib kahtlus, et oled sattunud petuskeemi osaliseks, tuleb ülekanded kohe peatada ning võtta ühendust panga ja politseiga.”

Kuna rahamuuladeks satuvad sageli noored, on ka lapsevanematel siin oluline roll. Vanematel tasub oma lapsega rääkida, millised petuskeemid internetis levivad ja mida need tegelikult tähendavad. Oluline on noortele südamele panna, et selliste pealtnäha lihtsate teenimisvõimaluste vastuvõtmine võib rikkuda inimese tuleviku. Noor võib saada külge kurjategija märgi ning ka väga pikaaegse rahalise kohustuse kahjude hüvitamise näol.

Kõnekeskustesse värvatakse üha rohkem eestimaalasi

Lisaks rahamuuladele värvatakse inimesi üha rohkem ka petturite kõnekeskustesse. See tähendab, et üha enam pettusi tehakse korralikus eesti keeles ja inimeste rahakotte aitavad tühjendada just teised eestimaalased. Eesti kolm suurimat telekomiettevõtet tõkestasid 2025. aastal kokku 35 miljonit petukõnet.

„Ka selline „töötaja“ ei ole seaduse silmis pelgalt kõneoperaator. Neile laieneb seaduse silmis vastutus ning nende tegevus toob vahelejäämise puhul kaasa kriminaalkaristuse ja suured tagasimaksenõuded. Seega tasub hoolega mõelda, enne kui näiliselt lihtsa teenimisvõimaluse nimel oma elu ära rikkuda,“ lõpetas Vahtra.