Uued võtted petturite tööriistakastis – kuidas näha kurjategijate plaane läbi 2026. aastal?

Petturite ja nende tõkestajate vahel käib lakkamatu võidujooks: samal ajal kui pangad ja riigiasutused töötavad välja uusi lahendusi petuskeemide takistamiseks ja inimeste teadlikkus kasvab, töötavad kurjategijad välja uusi võtteid, et neist ees püsida. Kelmide edust annab kahjuks tunnistust asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel peteti Eesti inimestelt eelmisel aastal välja enam kui 30 miljonit eurot. Millisteks uuteks võteteks peaksid inimesed tänavu valmis olema, räägib Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma.

„Inimesed tunnevad üha paremini ära levinud petuskeeme: näiteks kullerfirma teavituse varjus levivaid õngitsussõnumeid või panga nimel tehtavaid kõnesid, millega püütakse PIN-koode välja petta,“ ütleb Ergma. Ka Pangaliidu hinnangul on Eesti inimeste teadlikkus petuskeemidest tegelikult üsna kõrge: uuringute järgi tunneb koguni üle 90% elanikest enam levinud skeeme. Ometi ei näita juhtumid vaibumise märke. Just seetõttu ei tohiks Ergma sõnul valvsust kaotada ka need, kes end pettuste teemal enesekindlalt tunnevad.

“Kahjuks tuleb valmis olla üha keerukamateks petuskeemideks, sest rahvusvaheline pettuseäri teenib nii suurt tulu, et kurjategijatel on võimalus oma tööriistakasti pidevalt laiendada,” nendib ekspert. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et ohumärgid, mida inimesed peaksid jälgima, muutuvad ajas kiiresti. Näiteks on kadunud petturi ja ohvri vaheline keelebarjäär. Enam ammu ei reeda pettureid vigane eesti keel või kahtlane välisriigi telefoninumber. “Välismaistes kõnekeskustes töötab eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi ning tehisaru aitab sõnumeid üha usutavamaks lihvida,” ütleb Ergma.

Eksperdi kinnitusel suunabki petuskeemide arengut lähiajal kõige enam just AI. Ka Europoli organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangu raporti järgi muudavad tehisaru kättesaadavus, mitmekülgsus ja üha arenev võimekus selle murranguliseks tööriistaks paljudes valdkondades – ent kahjuks teevad needsamad omadused selle ahvatlevaks ka petturitele.

Veebis oste tehes tuleb hoida kriitilist meelt

Juba täna on tehisaru petturite jaoks igapäevane tööriist lihtsamate petuskeemide elluviimiseks. “2026. aastal tasub aga olla eriti teadlik just veebipoodides oste tehes, sest tehisaru abiga on petturitel üha lihtsam luua usutavaid petulehti, mis näevad välja äärmiselt professionaalsed,” rõhutab Ergma.

Ta nendib, et kui varem eeldas usutava veebilehe või investeerimisplatvormi loomine aega, mõningast rahalist pingutust või programmeerimiskogemusega inimese vaeva, siis AI abiga on veenvate petulehtede loomine muutunud tundide, kui mitte minutite küsimuseks. “Kahjuks tekib selliseid veebisaite juurde kiiremini, kui suudetakse olemasolevaid maha võtta,” sedastab ekspert. Samuti ei maksa pimesi usaldada veebipoe kontaktandmeid.

Ekspert soovitab seega enne ostu kontrollida, kas veebiaadress ikka vastab ettevõtte nimele, otsida e-poe kohta taustainfot ning kasutada sõltumatuid arvustuskeskkondi nagu Trustpilot. Kõige kindlam on aga Ergma sõnul eelistada tuttavaid ja usaldusväärseid veebipoode.

Tehisaru matkib meie lähedasi

Tehisaru rakendatakse üha enam ka veelgi keerukamate petuskeemide teenistusse, näiteks deepfake’i ehk võltsitud heli või video abil toime pandud pettustes, mille äratundmine on järjest raskem. „Varem võis väidetavasse hädaolukorda sattunud lähedast matkiva petturi reeta võõras hääletämber või kõnemaneer. Tehisaru abil saab aga juba väga lühikese helinäite põhjal inimese häält edukalt matkida,“ ütleb Ergma.

Paljudest inimestest on sotsiaalmeedias või avalikest esinemistest olemas piisav kogus heliklippe, mille põhjal häält kloonida. “Ka Eestis on näiteid juhtumitest, kus petturid on osanud lähedase inimese häält tehnoloogia abiga niivõrd osavalt matkida, et ohver ongi kelmide võrku sattunud,” nendib Ergma.

Tema sõnul ei piirdu kelmid enam üksnes usutava hääle loomisega, vaid kasutavad deepfake’i järjest enam ka videokõnedes võltsitud pildi tekitamiseks. „Ekraanilt vastu vaatav tuttav nägu või lähedasele omane kõnemaneer ei ole enam piisav kinnitus, et inimesega räägib tõesti ametiisik või tema pereliige,“ hoiatab ta. Näiteks on petturid kasutanud deepfake’i Eesti presidendi kujutisega investeerimispettuse reklaamis. „Ehkki praegu on deepfake’i videokvaliteet veel kohati kehv, siis tehnoloogia arenedes muutub ehtsa ja tehisliku eristamine väga keeruliseks,“ rõhutab Ergma.

Pereringis tuleks kokku leppida turvasõnad

Aga kuidas sellega võidelda? Ekspertide hinnangul on selleks olemas lahendused, kuid seis võib minna lähiajal veelgi keerulisemaks.

Kui seni on kurjategijad pidanud deepfake-pettusi hoolikalt ette valmistama, näiteks salvestama või looma eelnevalt petukõneks vajalikud helifailid, siis märgid näitavad, et peagi saab autoriteetseid inimesi või lähedasi nn kloonida ka reaalajas.

„See tähendab, et kurjategija räägib ise mikrofoni, kuid ohver näeb ekraanil või kuuleb telefonis lähedase inimese häält,“ selgitab Ergma. Ühe praktilise kaitsemeetmena soovitab ta pereringis kokku leppida turvasõna, mida kahtluse korral küsida. Selline lisameede aitab pettused kahtluse korral hõlpsasti tuvastada.

Kokkuvõttes ei tasu Ergma sõnul aga loota, nagu oleks Eesti petturite jaoks liiga väike turg või arvata, et uued võtted siia kiiresti ei jõua. „Küberkuritegevus on muutunud omaette äriks. Kurjategijad saavad rentida kõnekeskusi, osta andmebaasidest isikuandmeid ning kohandada mujal edukaks osutunud skeeme Eesti turule,“ kirjeldab ta. Seetõttu ei tohiks ka teadlikul inimesel tekkida võltsenesekindlust – mõistlikum on hoida end järjepidevalt petuskeemide arenguga kursis, rõhutab ekspert.

Kuigi pangad tegelevad pettuste tõkestamisega igapäevaselt ja töös on ka mitmed uuendused, on ääretult oluline ka inimeste enda tähelepanelikkus. Lisaks saab inimene oma konto turvalisuse kasvatamiseks astuda juba täna mitmeid samme.

„Klientidel on võimalik ise piirata maksete tegemist või seada täiendavaid limiite. Sealhulgas on variant määrata internetipangas välkmaksetele limiit või välkmaksed sootuks välja lülitada. Ülekannetele saab seada ka päeva- või kuulimiite ning piirata krediitkaardi internetiostude võimalusi. See kõik aitab potentsiaalset kahju piirata. Limiite saab muuta klient iseteeninduses või pangale helistades-kirjutades,“ lõpetas Ergma.

Loe rohkem küberturvalisuse ja pettuste rubriigist.