Mõtted, mis su rahakotti veel pikaks ajaks kummitama jäävad
Esimene palk kontol, vabadus ise otsustada ja ahvatlused, mis varitsevad igal sammul. Kõik tundub justkui kontrolli all olevat, kuni ühel päeval on pangakontol kummaline vaikus. Kuhu raha kadus? Mõnikord polegi õudusloo peategelane hirmus koletis, vaid hoopis pealtnäha süütu mõtteviis, mis võib su rahakotti aastateks kummitama jääda.
Vaatame, millised on need mõtted, mis igal rahatargal inimesel külmavärinaid tekitavad. Äkki tunned endki neis õudusjuttudes ära?
Meelerahufondi pole vaja?
Meelerahufondi vajalikkus võib igaühele end väga kiiresti ilmutada. Näiteks kui hooletusest kukub telefon kildudeks ja samal nädalal peab ootamatult käima hambavaluga arsti juures. Pärast seda võib rahakotis uluda vaid tuul. Ainult kaks ootamatut sündmust, mis võivad juhtuda igaühega, saavad tekitada hoopis suurema probleemi ning muret jagub pikemaks ajaks.
Ootamatused ei hüüa tulles. Kas või mõnekümne euro kaupa kogutud meelerahufond aitab vältida olukorda, kus ootamatud kulud sunnivad laenu võtma, vanematelt abi küsima või löövad eelarve sassi.
Pole raha, mida säästa
Väikesed kulutused kipuvad jääma kahe silma vahele. Hommikukohv, paar tõuksisõitu ja toidutellimust, mõni soodne leid veebipoest. Kuu lõpus võivad aga pangaäppi avades üle keha joosta judinad: raha on haihtunud, aga midagi suurt pole ju ostetudki. Hetkeks võib isegi tekkida tunne, et keegi teine on konto kallal käinud, ent väikseid kulutusi kokku lüües saab ilmselt kiirelt selgeks, et oled märkamatult saanud suureks kulutajaks.
Raha ei kao tavaliselt ühe suure ostuga, vaid paljude väikestega. Pane osa rahast kõrvale kohe, kui palk või taskuraha on laekunud. Vaata üle ka igapäevased pisikulutused, mis on tegelikult täiesti ebavajalikud. Näiteks kohvi saab võtta termosega kodust kaasa ning vaid 10 minutit varem startides jõuab ka tõuksita õigeks ajaks kohale.
Võimalus ostude eest hiljem maksta on nagu tasuta ostlemine
Võimalus kohe osta, aga hiljem maksta võib tunduda nagu tasuta asjade saamine. Uued tossud? Muidugi. Kõrvaklapid? Miks mitte! Ning ehk ka uus nutikell…
Esialgu ongi kõik tore. Peagi võivad aga igakuised maksed sind kummitama asuda. Kui need esialgu väiksena tunduvad summad kuhjuma hakkavad, võid avastada end olukorrast, kus suur osa palgast kulubki järelmaksudele.
Enne ostu küsi endalt, kas ostaksid selle ka siis, kui peaksid kogu summa kohe välja käima. Kui vastus on „ei“, pole seda asja võib-olla tegelikult vaja. Kui aga oled otsustanud kasutada hiljem või jupiti maksmise lahendust, siis loe kindlasti hoolikalt läbi tingimused, sest osal puhkudel võib lisanduda intress või mõned muud peidetud tasud. Isegi kui lisatasusid järelmaksu kasutades juurde ei tule, on hea jälgida, et järelmaksuga ostetud tooteid liiga palju ei kuhjuks, muidu võivad summad ühel hetkel üle jõu käia.
Pettused on nii ilmsed, seega ei pea üldse muretsema
Kujuta ette: õhtu on juba hiline, kui järsku ilmub su telefoniekraanile sõnum: „Sinu pangakontol on kahtlane tegevus. Tegutse kohe!“ Kiire vajutus lingile ning järsku on ees veebileht, mis näeb välja täiesti ehtne. Järgmisel hommikul aga vaatavad kontolt vastu kadunud eurod. Alles siis saab selgeks, et lingi taga ei olnud pank, vaid hoopis pettur.
Petturid armastavad kiireloomulisi sõnumeid. Kui keegi nõuab, et tegutseksid kohe, võta hoopis hetk mõtlemiseks. Kontrolli saatjat, veebiaadressi ja ära sisesta oma andmeid enne, kui oled kindel, et tegemist on päris lehega.
Need lood ei räägi kummitustest või koletistest, vaid pealtnäha süütutest rahaharjumustest, mis võivad oodatust palju hirmsamaks osutuda. Hea uudis on see, et erinevalt õudusfilmidest saad sina siin lõppu muuta. Märka juba täna, millised harjumused või arusaamad sinul on, ja kirjuta oma loole parem lõpp.
