Ära osta põrsast kotis! Pettuste kogemuslood, mida tasub igal heausksel autoostjal meeles pidada.

Swedbanki pettuse ennetuse tiimi radarile jooksis hiljuti paar autoostu juhtumit, mis osutusid pettuseks ning ilmestavad, kui osavalt suudavad kelmid heauskseid ostjaid eksitada. Mõlemal juhul sooviti välismaalt soetada sõiduk, mille müügikuulutus paistis usaldusväärne, müüja suhtlus oli professionaalne ning tehingu kinnituseks esitati ka vajalikuna näivaid dokumente. Ometi jäid ostjad ilma nii autost kui ka kümnetest tuhandetest eurodest.

Üle 30 000 euro maksnud auto, mis ei jõudnud kunagi ostjani

Esimeses juhtumis leidis petturite ohvriks langenud inimene septembris populaarsest Euroopa autoportaalist mobile.de ahvatleva sõidukipakkumise. Müüjaks paistis olevat samuti välismaal tegutsev automüüja, kellel oli olemas ka ettevõtte veebileht. Esmapilgul ei viidanud miski sellele, et tehing võiks lõppeda pettusega.

Ostja võttis müüjaga ühendust autoportaali kaudu, kuid edasine suhtlus liikus WhatsAppi. Seal lepiti kokku ostutingimused ning sõlmiti ka ostu-müügileping. Paberil allkirjastatud ja seejärel skaneeritud dokument saadeti ostjale samuti sõnumirakenduse kaudu.

Enne maksmist tegi ostja omapoolset taustakontrolli. Ta kontrollis sõiduki ajalugu VIN-koodi alusel ning veendus, et müüja veebileht on olemas. Kõik tundus korras ja ostja kandis kahes osas müüjale üle enam kui 30 000 eurot. Pärast ülekannet saabus müüjalt veel lühike teade, et auto dokumente valmistatakse ette ning need saadetakse peagi teele. See jäi aga viimaseks sisuliseks kontaktiks.

Kui lubatud dokumente ei saabunud, proovis ostja müüjaga uuesti ühendust võtta. WhatsAppi sõnumitele ja kõnedele enam ei vastatud. Tulemust ei andnud ka e-kirjad ega tavapärased telefonikõned.

Teine ostja sai isegi foto autost veoki peal

Septembris leidis aset aga teinegi sarnane juhtum, kus autohuviline soovis samast portaalist osta elektriauto. Taas tuli müüjaga ühendust võtta WhatsAppi kaudu ning esialgu kulges suhtlus ladusalt.

Müüja vastas ostja küsimustele kiiresti, saatis sõidukist fotosid ning jagas infot hinna, läbisõidu ja tootmisaasta kohta. Tema kinnitusel oli sõiduk ideaalses seisukorras, avariivaba ja kehtiva tehnoülevaatusega. Lisaks lubati, et auto on üleandmiseks valmis juba mõne päeva pärast.

Müüja selgitas, et pärast raha laekumist pangakontole jõuab sõiduk ostjani kahe-kolme päeva jooksul. Seejärel väljastati pahaaimamatule kliendile pea 30 tuhande euro suurune arve,  mille ostja tasus.

Pärast makse tegemist ei kadunud müüja kohe ära. Vastupidi, ta saatis ostjale foto sõiduki registreerimisdokumendist ning lubas anda teada, kui raha on kontole jõudnud.

Mõne aja pärast saabus järgmine sõnum: autoveok on peagi kohal ning sõiduk laaditakse transpordiks peale. Hiljem saatis müüja ostjale isegi foto autoveokile laaditud sõidukist, kinnitades, et see on teele pandud. Ostjale öeldi, et veokijuht võtab temaga ühendust pärast Eestisse jõudmist ning transpordi eest saab tasuda otse juhile.

Ent kui lubatud tarneaeg möödus ja autot ei saabunud, hakkas ostja vastuseid otsima. Ta kirjutas müüjale, uurides sõiduki saabumise aega, kuid vastust ei tulnud. Seejärel palus ta transpordiettevõtte ja veokijuhi kontaktandmeid, et auto asukohta ise kontrollida. Ka need jäid saamata.

Usaldusväärne kuulutus ei tähenda alati usaldusväärset müüjat

Swedbanki pettuste tõkestamise juhi Eero Ergma sõnul näitavad mõlemad lood, et kelmid ei piirdu enam ammu üksnes kahtlaste kuulutuste või ebareaalselt soodsate hindadega. Ostjale luuaks terviklik ja usutav tehinguprotsess, mille juurde kuuluvad veebilehed, lepingud, arved, sõidukidokumendid ja isegi fotod väidetavast transpordist.

„Mõlema juhtumi puhul oli ostjal põhjust arvata, et ta suhtleb päris automüüjaga. Olemas olid nii müügikuulutus, fotod kui ka tehingudokumendid. Oluline on aga mõista, et ükski neist ei tõenda eraldiseisvalt müüja tegelikku usaldusväärsust. Petturid võivad kasutada päris ettevõtete andmeid, võltsida dokumente või esineda kellegi teisena,“ selgitas Ergma.

Eksperdi sõnul tasub eriti ettevaatlik olla olukorras, kus suhtlus liigub tuntud müügiplatvormilt kiiresti mõnda sõnumirakendusse ning ostjalt soovitakse suure summa ettemaksmist.

„Tuntud portaalist leitud kuulutus ei anna automaatselt garantiid, et tehing on turvaline. Enne raha ülekandmist tuleb veenduda, kellega tegelikult suheldakse ja kelle pangakontole raha kantakse. Müüja kontaktandmeid tasub kontrollida sõltumatutest allikatest ning ettevõttega tuleks ühendust võtta ametlikult veebilehelt leitud telefoninumbril, mitte üksnes kuulutuses või WhatsAppis jagatud kontaktide kaudu,“ soovitas Ergma.

Suuremate ostude korral on kõige turvalisem sõiduk ja müüja enne tehingut isiklikult üle kontrollida või kasutada selleks usaldusväärset sõltumatut esindajat. Võimalusel tuleks eelistada ostuplatvorme ja makselahendusi, mis pakuvad ostjale täiendavat kaitset, näiteks raha hoiustamist kuni sõiduki üleandmiseni. Kui müüja survestab kiiresti maksma või keeldub täiendavast kontrollist, on see selge ohumärk.

Kui aga raha on juba üle kantud ning müüja kaob või tekib pettusekahtlus, tuleb viivitamata ühendust võtta oma pangaga. Mida kiiremini pank juhtunust teada saab, seda suurem on võimalus proovida raha tagasisaamist. Samuti tuleb esitada avaldus politseile ning säilitada kogu müüjaga peetud kirjavahetus, arved, lepingud ja maksekorraldused.

„Auto ostmine on paljude inimeste jaoks üks suuremaid rahalisi otsuseid kodu soetamise järel. Seetõttu tasub ka väga ahvatleva pakkumise puhul võtta aega müüja ja sõiduki kontrollimiseks. Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub enne raha ülekandmist veel kord veenduda, et sa ei osta põrsast kotis,“ lõpetas Eero Ergma.