Riigi toetuse ja laenurahaga saab parima tulemuse
Viimasel aastakümnel on üha enam korteriühistuid võtnud ette elamu renoveerimise, kasutades selleks toetusi ja laenu võimendust kombinatsioonis ise kogutud rahaga. Miks mahukam lahendus on pikas perspektiivis kestlikum ja kulutõhusam kui tasapisi väiksemate parendustööde tegemine?
Kui kõikide hoone osade renoveerimine võtta ette võtta terviklikult, on riiklikul toetusel kõige suurem efekt. Sellisel juhul on tööde eelarve küll suhteliselt mahukas, kuid lubab korraga ära teha palju töid ning annab ühistule seega kokkuvõttes kõige suurema rahalise säästu.
Toetuseta projektides, kus keskendutakse kindlatele töödele, jäetakse sageli lahendamata ventilatsioon või ehitatakse loomulikul väljatõmbel põhinev süsteem. Selline lahendus sõltub aga väga palju ilmastikust ega taga eluruumides püsivalt kvaliteetset sisekliimat. Lisaks nähakse rahasäästu tehnosüsteemide uuendamata jätmises, kui need ei ole veel amortiseerunud ja tööd kannatavad edasi lükata. Kahjuks tuleb sellisel juhul arvestada sagenevate avariiolukordadega, mille tõttu terendab tulevikus ees täiendav investeerimisvajadus. Toetuse abil terviklik renoveerimine on eriti kasulik elamutes, kus renoveerimistöid pole varem tehtud.
Korterelamute ajakohastamise juures võib täheldada kaht seost: mida varem elamu korrastatakse, seda väiksem on maksekoormuse kasv, ning mida hiljem töödega alustatakse, seda terviklikum on projekt ning tulemus on tänu tehnoloogia arengule üldiselt kvaliteetsem ja kestvam. Kuigi eelarved on ajas pidevalt kasvanud, siis ei tohiks kulude kokkuhoiuks järele anda kvaliteedis ega komplekssuses.
Eelduseks ühine otsus ja põhjalik eeltöö
Korteriühistud, kes elamut renoveerima asuvad, kombineerivad tavaliselt riigi toetust, omavahendeid ja pangalaenu.
Nutikad renoveerimiseks valmistuvad ühistud hakkavad juba mitu aastat varem remondifondi suurendama. See on märk heaperemehelikust majandamisest ja ühistu liikmete üksmeelest. Ühistus kogutud raha renoveerimise eelarvesse suunates tuleks siiski arvestada, et puhvrisse peaks jääma piisavalt raha, et seda kasutada ettenägematutes olukordades.
Enne seda, kui liikuda kindla finantseerimislahendusega edasi, oleks hea kuulata ekspertide nõuandeid ning suhelda teiste ühistutega, kus on analoogsed renoveerimistööd tehtud. Toetust aitavad taotleda tehnilised konsultandid, kel on kogemused ja oskused. Seejuures võiks konsultante kasutada ka siis, kui ühistu ei soovi EISi (KredExi) toetust kasutada. Lisaks KredExi toetustele pakuvad mõned omavalitsused kohalikke toetusmeetmeid, mida tasub samuti uurida ja kasutada.
Esmalt kindel otsus ja siis arutelu pangaga
Kui renoveerimistööde ligikaudne plaan on paigas ja eelarve esimesed piirjooned saanud, oleks hea mõte pöörduda panka nõustamisele. Nii saab ühistu kindlustunnet, et pangalt on toetus olemas ja ettevalmistustega võib edasi liikuda.
Renoveerimiseks valmistumine võib aega võtta aasta-paar ning vajada mitmel korral üldkoosolekutel arutamist. Üldkoosolekuid saab korraldada mitmel viisil – nii traditsiooniliselt kogunedes kui ka kirjalikult ehk koosolekut kokku kutsumata. Lisaks tasub laenuvõtmise otsuste eelnõu pangaga detailselt läbi rääkida.
Selleks, et ühistul renoveerimistööde ajal kulud astmeliselt ei suureneks, pakub Swedbank intressikulude soodustust: 0% marginaaliga laenu esimeseks kaheks aastaks, juhul kui projekti tulemusena väheneb elamu energiakasutus vähemalt 30%. Selline soodustus aitab kulusid kokku hoida just esimestel aastatel – maksekoormuse kasv ei tule siis nii järsk. Lisaks saab sel ajal remondifondi makseid optimeerida, et tulla paremini toime just ehituse ajal ja vahetult pärast tööde lõppu.
Vaata lähemalt swedbank.ee/korterelamulaen
Meil on kogenud laenuhaldurid, kes oskavad anda nõu igale ühistule ja kõikides eri olukordades, et teie korterelamu saaks uue hingamise!
