Headus ei pea ootama jõule!

Suvi on aeg, mil saame võtta hetke puhkamiseks. Veedame rohkem aega pere ja sõpradega, reisime ning naudime pikki valgeid õhtuid. See on vajalik, et koguda energiat ning laadida akusid edasiseks. Rahulikum tempo ei jõua aga paraku kõigini. Ka puhkuste ajal leidub abivajajaid, sest kahjuks ei võta ükski haigus aega maha, ükski kriis ei peatu sügise ootuses ning mured ei liigu kalendriga samas tempos. Just seepärast on tähtis abivajajaid toetada aasta ringi, mitte vaid jõulupühadel.

2024. aastal Swedbanki tellitud Kantar Emori uuringu andmetel annetas heategevuseks viimase aasta jooksul iga teine Eesti inimene. Sama kinnitab Charities Aid Foundationi iga-aastane väljaantav World Giving Index, kus uuritakse, kas inimene on viimase kuu jooksul teinud rahalise annetuse, aidanud võõrast inimest või annetanud aega. Uuringu tulemused näitavad, et annetamine ja vabatahtlik tegevus on Eesti inimeste jaoks loomulik viis ühiskonda panustada.

Eesti inimeste valmidus ja tahe heategevusorganisatsioonide tegevusi toetada kajastub ka annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ statistikas. Eelmisel aastal annetati seal kokku üle 400 000 euro. Keskmiselt annetavad eestlased 60 eurot aastas – võrdluseks, kuus aastat tagasi oli vastav näitaja 27 eurot. Tegemist on selge positiivse kasvuga. 

Samas näeme, et annetamine on üsna hooajaline ning aasta lõikes tehakse koguni pool annetustest detsembris. Jõulupühad panevad meid rohkem märkama, jagama ja aitama ning aasta lõpus on ka heategevusalgatused rohkem pildis. Kuid see perioodilisus tekitab väljakutseid, sest toetuse vajadus on märgatavalt laiem kui aasta viimased nädalad. Ka ülejäänud üheteistkümnel kuul vajavad head eesmärgid tähelepanu ja tuge.

Seetõttu tuleks annetamisest mõelda kui võimalusest olla osa millestki, mis kestab läbi aasta. Nii saab annetamisest loomulik tegevus, mitte pelgalt ühekordne jõuluime.

Suurim väärtus ei ole ainult kogutud raha

Iga missiooniga heategevusorganisatsiooni suurim väärtus ei seisne ainult kogutud rahasumma suuruses. Sama oluline on teadmine, et organisatsiooni taga seisab kogukond inimesi, kes usuvad nende tegevusse ja eesmärki. Just selline usaldus annab neile kindlust vaadata tulevikku.

Kui toetus ei sõltu ainult aastalõpu kampaaniatest, vaid laekub järjepidevalt aasta jooksul, saavad organisatsioonid oma tööd paremini planeerida, keskenduda abi osutamisele ning arendada lahendusi, mille mõju ulatub kaugemale üksikust projektist või kampaaniast. Nii muutuvad ka vabaühendused ise oma tegevustes aina läbimõeldumaks ja läbipaistvamaks, info liigub ja kogukond on hoitud.

Sestap ei pea annetama suuri summasid, sest mõnikord on kõige suurema mõjuga hoopis väike, kuid püsiv panus. Kui piisavalt paljud inimesed otsustavad toetada valdkonda, mis neile korda läheb, annab see kokku märkimisväärse panuse ja võimaluse leevendada mõnda ühiskondlikku valupunkti. 

Seega võta sel suvel hetk ja mõtle, mis murekoht on sulle tähtis ning kõnetab sind enim. Kas on ehk mõni organisatsioon, kelle tegemisi oled pikalt jälginud, või mõni probleem, mille lahendamisse sooviksid väikese panuse anda? Olen kindel, et kõik leiavad endale midagi südamelähedast. Olgu selleks siis laste heaolu, raskete haigustega toimetulek, loomade toetamine või sootuks midagi muud. Pea meeles, et headus ei pea ootama jõule!

Endale südamelähedase valdkonna ja organisatsiooni leiad annetuskeskkonnast „Ma armastan aidata“, mis ühendab ligi 50 heategevusorganisatsiooni, kellele annetades saad olla kindel, et sinu annetus läheb õigesse kohta. Annetuskeskkonna asutasid 2008. aastal Swedbank ja Heateo Sihtasutus ning keskkonnas on nende aastate jooksul annetatud ligi 5 miljonit eurot.