Kuidas sünnib targem tulevik? Annika Räim usub koostöösse ja julgetesse ideedesse

Enam kui kaks aastat tagasi loodud Targa Tuleviku Fond aitab leida ja kasvatada ideid, mis võiksid Eesti haridust pikaajaliselt mõjutada. Fondi juht Annika Räim räägib, milliseid muutusi haridus praegu vajab, mida on fond juba saavutanud ning kuidas saavad ka Swedbanki töötajad oma teadmiste ja kogemustega kaasa aidata.

Räägi natuke endast. Milline oli Sinu teekond Targa Tuleviku Fondini ja mis Sind selle rolli juures kõige rohkem kõnetas?

Olen esimeselt hariduselt inglise ja saksa keele õpetaja. Pärast õpetajakoolitust viis elu mind aga rohkem kui kahekümneks aastaks erasektorisse, kus töötasin peamiselt inimeste ja organisatsioonide arendamisega seotud rollides, sealhulgas juhtkonna tasandil. Selle kõige läbivaks jooneks jäi minu jaoks alati inimeste toetamine, nende tugevuste märkamine ja arenguks võimaluste loomine ning siit kasvasid omakorda välja coaching ja mentorlus, mis on olnud oluline osa minu tööst juba aastaid.

Kaheksa aastat tagasi jõudsin teadlikult tagasi hariduse juurde ning selle aja sisse on mahtunud ühe suure unistuse täitumine – võimalus luua nullist oma visiooni järgi üldhariduskool, millest sündis Rae valla Kindluse Kool. Seejärel töö Haridus- ja Teadusministeeriumis. Neis rollides on minu jaoks olnud olulisim, kuidas luua õpilastele õppimiseks selliseid võimalusi ja kogemusi, mida tahaksin pakkuda omaenda lastele ning mida tahaksin ka ise õppija ja õpetajana kogeda.

Targa Tuleviku Fondi juhi rollis said minu jaoks hariduse valdkonnas kokku olulised asjad: võimalus olla looja ja eestvedaja, tuua haridusse erasektorile omast julgust, kiirust ja katsetamisvalmidust ning teha seda samal ajal tõenduspõhiselt ja õppijast lähtudes. Kõige rohkem kõnetaski mind võimalus päriselt midagi uut käivitada ja toetada lahendusi, mis inspireerivad nii õpilasi, õpetajaid kui ka laiemat kogukonda.

Mis on praegu hariduses suurimad väljakutsed?

Minu arvates on Eesti hariduse üks suuremaid väljakutseid kohatine liigne vastandumine. Seda näeb väga erinevatel tasanditel – õpetaja ja õpilase, kooli ja lapsevanemate, koolimeeskonna ja koolipidaja, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Tegelikult ei ole see ainult hariduse probleem, vaid laiem ühiskondlik väljakutse. Kui keskendume sellele, kes eksib või kelle süü miski on, jääb vähem ruumi ühiste lahenduste loomiseks, teineteise kuulamiseks ja usalduse kasvatamiseks.

Usun, et just koostöös peitub võimalus teha julgeid muutusi; arutada, mida ja kuidas õpetame, kuidas anda õppijat ja ka õpetajat päriselt arendavat tagasisidet ning kuidas siduda õppimine paremini päriseluga. Selleks on vaja avatust, dialoogi ja valmisolekut toetuda andmetele, mitte ainult arvamustele.

Teine suur väljakutse on hariduslik ebavõrdsus. Kuigi Eesti õpilased on PISA tulemuste põhjal Euroopa tipus, ei ole kõigi laste võimalused võrdsed. Värske PISA 2025 uuringu järgi mõjutab lapse sotsiaalmajanduslik taust endiselt tema õpitulemusi ning iga kümnes Eesti 15-aastane ei saavuta loodusteadustes isegi baasoskuste taset.

Töö fondi portfelli kuuluvate projektidega on näidanud, et Eestis on palju häid hariduslahendusi, kuid nende jõudmine õpilasteni sõltub sageli ühe kooli võimalustest ja eestvedajatest. Seepärast näeme suurt vajadust tugevama piirkondliku koostöö ja selgema vastutuse järele koolivõrgu juhtimisel. Õpetajaid, tugispetsialiste, õppematerjale ja toimivaid lahendusi tuleks planeerida ning kasutada ka üle koolide ja omavalitsuste piiride. Nii saaksime vähendada erinevusi laste võimalustes ja kasutada Eesti piiratud ressursse targemalt.

Haridus on valdkond, kus tulemused ei sünni üleöö. Mis motiveerib Sind töötama just pikaajalise mõjuga eesmärkide nimel?

Mind motiveerib kõige rohkem uute ideede käivitamine, inimeste kaasatõmbamine ja lahenduste loomine. See on olnud mu loomuses kogu tööelu jooksul. Samas on aastate ja kogemusega järjest selgemaks saanud, et on valdkondi, kus edu ei saa mõõta kiiruse, vaid ajas tekkiva ja püsivama tulemuse kaudu. Haridus on kindlasti üks neist.

Hariduses ei saa muutusi teha kergekäeliselt ega vahetada iga paari aasta tagant suunda ainult seetõttu, et midagi uut tundub põnev. Sellepärast peavad head ideed olema läbimõeldud, tõenduspõhised ja neile tuleb anda aega päriselt mõjuda.

Mind motiveerib teadmine, et kui suudame praegu luua mõne tõeliselt hea lahenduse või toetada mõnd olulist muutust, võib selle mõju ulatuda tuhandete laste ja õpetajateni veel aastaid hiljem. Sellise mõju nimel tasub kannatlik olla.

Kui tutvustad fondi inimestele, kes sellest midagi pole kuulnud, siis kuidas selle tööd kirjeldad?

Targa Tuleviku Fond on Swedbanki algatusel loodud heategevusfond, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et Eesti haridus oleks tulevikus veel tugevam. Selleks on Swedbank usaldanud fondi käsutusse 10 miljoni euro suuruse sihtkapitali.

Meie roll ei ole lihtsalt projekte rahastada. Otsime üles inimesed ja meeskonnad, kellel on head ideed ja tahe lahendada mõnda haridusprobleemi. Aitame neil neid ideid arendada, katsetada ja vajaduse korral suuremaks kasvatada, et neist sünniks päris muutus.

Fondi igapäevast tööd teeb väike, kolmes Eesti paigas tegutsev meeskond: mina Tallinnas, MATIK-valdkonna arenduspartner Egle Rumberg Pärnumaal ja projektide koordinaator Hanna Mändmaa Tartus. Egle ja Hanna panustavad fondi osakoormusega. Me ei kasvata suurt püsimeeskonda, vaid kaasame vajaduse järgi sobivaid eksperte ja partnereid. See aitab hoida tegevuskulud kontrolli all ja suunata võimalikult palju ressursse haridusalgatustesse.

Fond ühendab erasektori paindlikkuse ja kiiruse pikaajalise mõjuga. Me saame katsetada uusi lahendusi, võtta läbimõeldud riske ja õppida kiiresti, toetudes samal ajal andmetele ja tõenduspõhisusele. Kui mõni lahendus osutub toimivaks, saab sellest kasu palju rohkem inimesi kui ainult üks kool või üks projekt.

Sageli öeldakse, et kui Sa ei suuda viieaastasele selgitada, millega tegeled, siis ei ole Sa seda ise piisavalt hästi läbi mõelnud. Seega viieaastasele ütleksin ma nii: „Me aitame teha õppimist paremaks. Kui kellelgi on väga hea mõte, kuidas lapsed saaksid paremini õppida või õpetajad paremini õpetada, siis aitame seda mõtet päriselt proovida. Kui see töötab, saavad sellest kasu väga paljud lapsed.“

Fondi loomisest on möödas enam kui kaks aastat. Mis on olnud selle aja suurimad õnnestumised ja millest oled ise kõige rohkem õppinud?

Fond loodi 2024. aasta juunis, kuid sisuline töö projektidega sai hoo sisse pärast minu liitumist sama aasta sügisel ning esimese avatud taotlusvooruga 2025. aasta kevadel. Nii et intensiivset tööd projektide portfelliga oleme teinud umbes poolteist aastat.

Üheks suurimaks õnnestumiseks pean seda, et Targa Tuleviku Fond on leidnud Eesti hariduses äratuntava koha. Meid tuntakse, meie poole pöördutakse ning saadakse järjest paremini aru, milliseid algatusi otsime ja millised on meie kvaliteediootused.

Nüüdseks oleme toetanud 17 algatust ligi 1,8 miljoni euroga ning nende tegevustest on kasu saanud üle 10 000 õpilase. Meie portfellis on lahendusi matemaatika õppimise ja õpetamise, tehnoloogiaõppe, tehisaru, õpetajate professionaalse arengu ning teiste oluliste haridusteemade jaoks.

Viimases taotlusvoorus sel sügisel said toetuse kolm algatust 160 000 euro mahus: matemaatika õpiraskuste varajase märkamise lahendus, tehisintellektil põhinev lõimitud õppe rakendus ning praktilised inseneeria töötoad.

Fondil on nüüdseks kujunenud tugev MATIK-portfell, mille projektid täiendavad üksteist ja aitavad lahendada hariduse ühiseid väljakutseid. Kui alustasime, nägime pigem eraldiseisvaid häid ideid. Täna oleme keskendunud ideedest sünergia leidmisele ja süsteemi loomisele.

Kõige rohkem olen ise õppinud ilmselt sedasama, millest hariduses ikka ja jälle räägime: head asjad võtavad aega. Tuleb anda aega nii ideele, meeskonnale kui ka iseendale, et aru saada, kus on päriselt suurima mõju võimalus. Lisaks äratundmine, et Eestis on palju tarku, pühendunud, teotahtelisi ja heasoovlikke inimesi, kes tahavad midagi paremaks teha. Olen tööelu jooksul kohanud palju inspireerivaid inimesi, aga see roll on toonud neid minu teele veel rohkem – sealhulgas vabatahtlikke eksperte, kes annavad projektidele teadmisi ja aega.

Fond on toetanud 17 algatust ligi 1,8 miljoni euroga, kuid fondi vara pole vähenenud, vaid hoopis kasvanud. Kuidas on see võimalik?

See on võimalik tänu investeerimisega finantsturgudele, mis on osa fondi toimimise mudelist. Meie eesmärk on tagada fondi pikaajaline isemajandav toimimine – ehk teenida varade investeerimisest tulu, millest saame nii toetusi välja maksta kui ka katta fondi juhtimis- ja tegevuskulusid.

Fondi portfelli varasid juhib Swedbank AS ning investeerides lähtume pikaajalisest vaatest, riskide teadlikust juhtimisest ja jätkusuutlikkusest. Eesmärk ei ole sihtkapitali lihtsalt järk-järgult ära kasutada, vaid seda targalt hoida ja kasvatada, et fond saaks eesmärke täita ka pikemas perspektiivis. Mõnes mõttes on see väga kooskõlas ka meie nimega – tark tulevik eeldab, et me ei mõtle ainuüksi sellele, mida saame teha praegu, vaid ka sellele, kuidas luua võimalusi tulevikuks.

Kui kohtuksime uuesti viie aasta pärast, siis mille üle tahaksid kõige rohkem uhkust tunda?

Viie aasta pärast tahaksin kõige rohkem uhkust tunda selle üle, et oleme üles leidnud, märganud või ise algatanud häid ja päriselt toimivaid ideid. Meil on olnud kannatust ja otsustusvõimet aidata neil kasvada millekski parimas mõttes tavaliseks. Mitte erandlikuks katseprojektiks, millest räägitakse kui millestki uuest ja põnevast, vaid lihtsalt osaks sellest, kuidas Eesti koolides asjad käivad. Seda sõltumata sellest, kus laps ja noor Eestis elab või millises koolis ta õpib. Näiteks see, kui HK Unicorn Squadi tehnoloogiatund on riiklikust õppekavast tulenev tavaline koolipäeva osa nii Tallinnas kui ka väikeses maakoolis, näitab, et oleme tööd hästi teinud.

Aga sama oluline on mulle teekond, kuidas selleni jõuame. Tahaksin, et Targa Tuleviku Fondi kohta saaks öelda, et see fond hoolib lastest ja noortest, õpetajatest, meeskondadest ja inimestest, kellega koos muutusi loome. Et kõrgete eesmärkide ja tulemuste kõrval ei kaoks kunagi ära inimeseks olemine, suhted ja oskus päriselt märgata.