Riik maksab väikelapse vanema pensionikontole ligi 1000 eurot aastas
Lapse sünd ja tema kasvatamine mõjutavad pere rahaasju mitmel viisil, kuid vähem teatakse, et riik teeb väikelapse eest ühele vanemale teise pensionisambasse täiendavaid sissemakseid. Uuest aastast suureneb igakuine sissemakse 80,76 euroni, mis teeb aastas ümmarguselt 970 eurot. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, mida peaksid lapsevanemad sellest võimalusest teadma.
Swedbanki pensioni valdkonnajuhi Kaire Peiki sõnul võib lapse kasvatamisega kaasneda perioode, mil ühe vanema sissetulek väheneb. Väiksema palgaga vähenevad ka tema teise samba sissemaksed. Kui vanem saab ainult vanemahüvitist ega käi samal ajal tööl, siis tavapärased teise samba sissemaksed peatuvad.
„Riigi täiendavad sissemaksed aitavad sel ajal pensionivara kasvatada. Seejuures ei pruugi kõik lapsevanemad teada, et sissemaksed jätkuvad ka pärast tööle naasmist. Nii koguneb pensioniks raha korraga nii riigi täiendavatest sissemaksetest kui ka töötasult tehtavatest tavapärastest sissemaksetest,“ selgitas Peik.
Riik teeb täiendavaid sissemakseid ühe vanema teise pensionisambasse alates lapse sünnist kuni tema kolmeaastaseks saamiseni. See võimalus kehtib alates 2013. aastast sündinud laste puhul.
Sissemakse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Kui tänavu on see 76,12 eurot kuus, siis 2027. aastal on see Sotsiaalkindlustusameti andmetel 80,76 eurot.
Näiteks kui riik teeks kolme aasta jooksul iga kuu 80,76 euro suuruse sissemakse, koguneks pensionikontole üle 2900 euro. Kui see summa kasvaks seejärel veel 30 aastat ja tootlus oleks keskmiselt näiteks 7% aastas, võiks selle väärtus olla lõpuks üle 22 000 euro.
Sissemakseid võib saada ka töötav lapsevanem
Ühe lapse eest tehakse täiendavaid sissemakseid korraga ainult ühe vanema pensionikontole, olenemata sellest, kas ta töötab või mitte. Kui mõlemal vanemal on teine sammas, saavad nad kokku leppida, kumb seda võimalust kasutab. Soovi korral saab sissemaksete saajat lapse esimese kolme eluaasta jooksul ka vahetada.
Kui teise sambaga on liitunud ainult üks vanem, saavad vanemad valida, kas riigi täiendavad sissemaksed lähevad tema pensionikontole või saab teine vanem nende asemel tulevikus riiklikule pensionile pensionilisa. Neid võimalusi saab ka kombineerida: näiteks võib riik teha kaks aastat sissemakseid ühe vanema teise sambasse ning ülejäänud aasta eest saab teine vanem tulevikus pensionilisa.
„Pensioniks kogumise puhul tasub vaadata mõlema vanema olukorda tervikuna. Näiteks kui üks vanem on pikemalt lastega kodus või töötab osalise koormusega, võib tema pensioniks kogutav vara kujuneda väiksemaks. Seetõttu võiksid vanemad koos läbi mõelda, kuidas lapsega seotud pensioniõigusi omavahel jagada,“ soovitas Peik.
Kuidas täiendavaid sissemakseid saada?
Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet vanematele iseteenindusse perehüvitiste pakkumuse, mis hõlmab ka täiendavaid pensionisissemakseid. Kuna sissemakseid saab korraga ainult üks vanem, tuleb vanematel kinnitada, kelle pensionikontole raha laekuma hakkab. Kui valik kinnitatakse kuue kuu jooksul pärast lapse sündi, arvestatakse sissemakseid tagasiulatuvalt alates lapse sünnist.
Peiki sõnul ei asenda riigi täiendavad sissemaksed pikaajalist regulaarset pensionikogumist, kuid aitavad pensionivara kasvatada. „Pensioniks investeerimisel on oluline järjepidevus ja aeg. Ka esmapilgul väikestest summadest võib aastakümnete jooksul kujuneda arvestatav pensionilisa,“ selgitas ta.
Seetõttu tasub lisaks riigi sissemaksetele üle vaadata ka oma palgast tehtavate teise samba sissemaksete määr ja pensionifondi sobivus ning võimaluse korral investeerida täiendavalt kolmandasse sambasse. Mida varem teadlikult pensioniks investeerimisega alustada, seda rohkem on aega investeeringutel liitintressi mõjul kasvada.
