Ettevõtetesektori kriisist taastumine tuleb vaevaline ja ebaühtlane
Ettevõtetesektori majandusnäitajad halvenesid käesoleva aasta esimeses kvartalis ootuspäraselt. Sektori käive langes 3%, kasum vähenes esialgsete arvestuste järgi ligi viiendiku võrra ja investeeringud ligi 12%. Kriisi mõju ei olnud veel täiel määral kohale jõudnud ning alles märtsis läks ettevõtetesektori kogukäive langusesse.
Enne käesoleva aasta algust vähenes ettevõtetesektori käive viimati 2015. aastal. Sektori kogukasum on aga kvartalite lõikes olnudki väga volatiilne. Investeeringute langus oli küll tugev, kuid olulise mõjuga oli siin möödunud aasta kõrge võrdlusbaas kui ettevõtete investeeringud suurenesid aastases võrdluses ligi kolmandiku võrra.
Ettevõtete käive langeb tööjõukuludest kiiremini
Sarnaselt varasematele käibelangustele, ei reageeri ettevõtete tööjõukulud muutusele piisavalt kiiresti. Tööjõukulude kasv on viimastel kvartalitel aeglustunud, kuid esimeses kvartalis oli kasv 6%, samal ajal kui kogukäive vähenes, tõstis tööjõukulude osakaalu ettevõtetesektori käibe suhtes 2009. aasta alguse tasemele. Tollal oli küll käibelangus oluliselt sügavam. Ilma tööjõukuludeta vähenesid selle aasta alguses ettevõtetesektori kulud käibest rohkem. Seega oli sektori kogukasumi tugeva languse taga peamiselt liiga kiire tööjõukulude kasv. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkus ning jõudis esimeses kvartalis tasemeni, millest madalamat suhtarvu nägime vaid 2009. aasta alguses. Väiksem kasumlikkus võimaldab ka ettevõtetel käibe suhtes vähem investeerida.
Tegevusalade lõikes mõjutasid ettevõtetesektori käibelangust kõige enam hulgikaubanduse ja energiatootmise käibe vähenemine, samas kui ITK sektori käive suurenes oluliselt. Kui vaadata muutust protsendina, siis kukkusid kõige enam metsamajandus, raudteetransport ning telesaadete ja helisalvestiste tootmine, kus käibed vähenesid 30-33%. Kriisis tugeva löögi saanud majutuse ja toitlustuse käive vähenes aga kümnendiku võrra.
Kuude lõikes oli ettevõtete deklareeritud käive aasta esimesel kahel kuul veel napilt plusspoolel ning alles märtsis läks see langusesse. Sealhulgas vähenes märtsis näiteks majutuse ja toitlustuse käive 41% ning kunsti ja meelelahutuse käive 27%.
Ettevõtetesektori esimese kvartali keskmine pilt ei näita veel kriisi mõju
Aprillis vähenes ettevõtete käive juba viiendiku võrra ning languses olid kõik tegevusalad, sealhulgas kukkus ITK sektor käive. Majutuse ja toitlustuse ning kunsti ja meelelahutuse käibed vähenesid ligi kolmveerandi võrra. Ettevõtete tööjõukulud aprillis küll vähenesid, kuid oluliselt vähem, kui käive. Kuna ettevõtete kogukulud, eriti aga tööjõukulud, ei vähene majanduslanguse ajal käibega samas tempos, on tulemuseks paljude ettevõtete kahjum ja ettevõtetesektori kogukasumi tugev langus.
Aprillis kukkus Eesti majandussentimenti iseloomustav indeks 2009. aasta madalaima taseme lähedale, kusjuures tööstusettevõtete hinnang tootmise ja teenuste sektori hinnang nõudluse väljavaate kohta halvenesid 11 aasta tagusest ajast veelgi enam. Maikuus jätkus tööstuse ja teenuste kindlustunde halvenemine. Kaubanduse ja ehituse kindlustunne mais küll veidi paranes, kuid see muutus oli väga tagasihoidlik.
Kriisist taastumine tuleb vaevaline
Kuigi Eestis on hakatud majandust järk-järgult avama ning kodumaine majandusaktiivsus tasapisi paraneb, siis tuleb taastumine kriisist vaevaline ja tegevusalade lõikes tõenäoliselt ebaühtlane. Turismisektori taastumist pidurdavad riikidevahelised liikumispiirangud, distantseerumisnõuded ning ebakindlus, ehitusele (mille käive suurenes esimeses kvartalis küll veel 9%) ja eksportivale sektorile avalduvad kriisi mõjud aga viitega. Väliskeskkond on juba järsult halvenenud ning nõrgenenud välisnõudlus viib meie ekspordi sel aastal tugevasse langusesse.
