Hinnatõus sel aastal aeglustub

Eelmisel aastal kasvasid hinnad kolmeaastase pausi järel. Hinnatõus oli kiire, ulatudes 3,4 protsendini. Hinnad tõusid, kuna ühelt poolt kallinesid mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud) ja tõusid tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldas hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Detsembris aeglustus hinnatõus oodatult, 3,4 protsendini. Inflatsiooni pidurdumise taga oli transporditeenuste ja toidu aeglasem hinnatõus. Inflatsiooni panustas endiselt kõige rohkem toit. Toiduained kallinesid aastataguse ajaga võrreldes 6%. Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast mõjutas ka toornafta kallinemine.

Kui tarbijatele tähendavad kõrgemad hinnad aeglasemat ostujõu kasvu, siis tootjatele suuremat käivet. Tootjahinnad tõusid novembris aastataguse ajaga võrreldes 3,3%. Majandusaktiivsuse ja hindade tõus on parandanud ka jaemüüjate majandustulemusi. Jaekaubandusettevõtete käive kasvas 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul aastagusega võrreldes 6% ja kogukasum 19%.

Sel aastal kasvavad hinnad aeglasemalt kui eelmisel aastal

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnatõus sel aastal mõnevõrra, 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii nafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama vähem kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu sel aastal kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas.

Keskmine palk tõuseb Swedbanki prognoosi järgi ka sel aastal hindadest kiiremini. Maksuvaba tulu tõusu ja kiire palgakasvu jätkumise tõttu peaks hindadega korrigeeritud keskmise netopalga kasv ulatuma sel aastal 9 protsendini.