Mentorlus ja coaching. Mentorlus või coaching?

Vastuseks on mentorlus ja coaching. Elu kiirete muudatuste ja pideva kohanemisvajaduse tõttu ei ole ohtu, et kumbki neist muutunuks ajaloo annaalideks, vaid muutunud veelgi olulisemaks toetavaks tegevuseks inimese vaimse arengu ja tervise teemadel.

Elupõline dilemma – mentorlus või coaching?

Kas me peaks üldse ühte teisest eristama või pigem neid oskuslikult kombineerima? Kombineerimine on kindlasti mõistlik ja vajalik. Mõlemast võib olla abi inimese arengu toetamisel ja just see ongi nii ühe, kui teise tegevuse eesmärk. Tänu meditsiini arengule on meie eluiga pikem kui eales varem, kiirelt arenenud tehnoloogia on loonud meile suurepäraseid lahendusi elukestvaks õppeks ja arenguks. Me räägime täiskasvanuõppe paradigma muutusest ja sellest, et inimene õpib kuni elab. Meie tööturul on esmakordselt sellises mahus korraga viie generatsiooni esindajad – traditsionalistid, buumipõlvkond, X-, Y- ja Z-põlvkonnad. Just nende muudatuste tõttu on meil suurepärane võimalus anda mentorluse käigus üle elu- ja töökogemusi elukogenud põlvkondadelt noorematele ja kindlasti ka vastupidi. Õppida uusi oskusi noorematelt põlvkondadelt ja kombineerida seda elukogemusega.  Erinevate põlvkondade vaates vajame mentorlust ja coachingut oma suhtlemiskomptentsi arendamiseks, mis on ja jääb inimese eeliseks tehnoloogia ees. Me inimestena ei ole kindlasti kasutanud oma hüvanguks ära kogu olemasolevat potentsiaali, mis meil on ja just kasvanud aktiivsuse tõttu elu erinevates eluetappides vajame juurde uusi oskusi, kuidas seda potentsiaali maksimaalselt rakendada. Suhtlemisoskusi saab õppida praktilise suhtlemise käigus ja sageli vajame me selle käigus ka iseenda paremat tundmaõppimist. Kui eelmisel sajandil olid inimesele selliseks treeneriks ja peegeldajaks valdavalt ehk psühholoog või psühhoterapeut, siis nüüd ollakse juba rohkem harjutud selle seiskohaga, et enamasti ei saa me areneda ja kasvada vaid kõrvaltseisja nõuandeid kuulates.  Vastused oma elu ja arengut puudutavas tuleb meil otsida iseenda seest. Selleks ei vaja me alati psühholoogi või terapeuti, piisab oskuslikust arengunõustajast ehk coachist.

Coaching ja mentorlus ― kas ainult juhtimise arendamiseks?

Taeva pärast, ei! Coaching ja mentorlus on võimsad toetajad inimese arengus, olenemata töörollist või valdkonnast. Karjääricoaching ei ole kasulik kohtumine vaid gümnaasiumilõpetajale, vaid mõjus ja kasulik abiline igas eluetapis, sest karjääriotsuseid ja valikuid tehakse tänapäeval läbi elu, karjäärimõiste ei piirne vaid tööga vaid võrdub kogu inimese eluga. Kõrvaltvaataja pilk, tema oskuslikud küsimused, loovad tehnikad ja erapooletus võivad aidata meil leida oma elus sootuks uusi avarusi. Ise kipume jääma kinni oma äraproovitud ja tuttavatesse mustritesse, pelgame lõhkuda üldaktsepteeritud raame. Kõrvaltvaataja kohalolek ja oskuslikult esitatud üksainus küsimus võib muuta inimese elu südames soovitud suunas.

Kellelegi nõu andmine on riskantne ja tänamatu amet, sest teiste eest me otsuseid ja valikuid teha ei saa ja ei tohikski. Mõelgem sellele, kui paljudes  töörollides me vajaksime coachingu oskuseid selleks et meie töö looks tõelist väärtust! Õpetaja, müügiesindaja, klienditeenindaja, kinnisvaramaakler, rätsep … Kui õpiksime küsima, miks keegi meie partneritest midagi vajab, oskaksime pakkuda ka paremaid ja sobivamaid teenuseid ja lahendusi. Rääkimata sellest, et küsimise, kuulamise ja mõistmise oskus aitaks meil olla paremaks lapsevanemaks, elukaaslaseks, lapseks, sõbraks, kolleegiks.

Tark inimene õpib teiste, rumal enda kogemustest; eeskujud nakatavad!

Neis kahes vanarahva tarkuseteras on peidus ehk mentorluse suurim väärtus – õppida teiste kogemustest. Näha mõne enda poolt soovitud muudatuse pikemat perspektiivi mentori kogemuse näitel on efektiivne viis oma elu juhtimiseks. Ajal, kus elus tehtavad valikud omavad väga suurt kaalu – sest valikuvõimalused on suurenenud, kuid aeg otsuste langetamiseks on muutnud lühemaks, oleks kellegi usaldusväärse mentori elukogemuste kuulamine ja oma elu hüvanguks kasutamine justkui metatasandil elamine või siis agiilse õppimise rakendamine oma elu paremaks juhtimiseks. Oma elus oleme tegelikult kõik juhid ― enesejuhid. Oskuslik enesejuhtimine loob meile palju uusi võimalusi ja arenguperspektiive.

Ajal, mil tehnoloogia murrab  heas mõttes sisse meie kõigisse tegemistesse ja kus me suhtleme rohkem ilmselt masina kui teise inimesega, on inimeste vahelisel suhtlemisel aina suurem väärtus. Mentorlusest ja coachingust on saamas võrdväärne meetod inimese arengu toetamiseks psühholoogide ja psühhoterapeudide kõrval. Selles kiirustavas maailmas on meil vaja oskuslikku partnerit, kes vajalikul momendil aitab meil iseennast avada ja neid parimaid lahendusi enda seest tulevate vastuste näol leidma. Kui õpime oma elus langetama iseseisvaid otsuseid toetava arengupartneriga, kes ei anna meile kala, vaid õnge – paraneb meie elu kvaliteet ja kogeme rahulolu tehtud otsustega.