Aasia odavplatvormid panevad Eesti kaupmehed tugeva hinnasurve alla
Aasia odavplatvormide mõju Eesti kaubandusele on üha selgem: juba ligi kaks kolmandikku kaupmeestest tunneb nende kasvavat survet, selgub Swedbanki tänavusest kaubandussektori uuringust. Seejuures pole suurim oht klientide ja turuosa kaotus, vaid mõju hindadele, millega on siinsetel kaupmeestel keeruline konkureerida.
Tänavuses uuringus viitas 21% vastanud ettevõtetest, et Aasia platvormide näol on tegu ohuga nende turuosale, ning 43% vastanutest tõi välja kaudse surve hindadele. Hinnasurvet on selgelt näha ka kasumlikkuses: 19% kaupmeestest viitas, et kasvav konkurents Aasiast kujutab kasumlikkusele ohtu.
Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko sõnas, et kui aastaid tagasi pidid Aasiast tuleva survega enamasti rinda pistma kindlatele tootekategooriatele või peamiselt e-kaubandusele keskenduvad kaupmehed, siis nüüd on sellest saanud väljakutse kogu sektoris. Hinnasurve on liikunud veebist välja ja mõjutab juba ka füüsilisi poode.
„Odavpoodide hinnad võtavad siinsetelt kaupmeestelt sisuliselt vabaduse hindu kujundada. Kui klient näeb, et Aasiast saab toote kümne euro eest, siis kohapeal on ta küll nõus maksma veidi rohkem, aga mitte topelt. Konkurents on kasulik, kuid erinevad mängureeglid seavad kohalikud kauplejad keerulisse seisu. Kliendi hoidmiseks on vaja hinnad alla tuua, aga kuna kulud on kõrgemad, siis ohverdatakse selle käigus marginaal ja mingil hetkel jätkusuutlikkus,“ kommenteeris ta.
Kõige teravamalt tunnetavad probleemi rõivamüüjad
Uuringu tulemused näitavad, et Aasia poodide mõju on enim märgata moe- ja rõivakaubanduses, kus tunnetab nii otsest ohtu turuosale kui ka kaudset survet hindadele 64% ettevõtetest ning vaid 4% leiab, et Aasia platvormid nende äri ei mõjuta. Samal ajal on sektori kasumimarginaal uuringu järgi vaid 0,6%, tarbimise vähenemist peab tõenäoliseks 96% ning hinnatundlikkuse kasvu 92% ettevõtetest.
„Moekaupmehed on hea näide sellest, et ühel hetkel jõuab piir kätte. Lõputult ei ole võimalik odavama hinnaga kaasa minna. Kui kasumimarginaal on juba alla ühe protsendi, ei ole hinnasõda enam sisuliselt valik,“ ütles Savtšenko. „Võib ju küsida, et kui Aasia platvormid suudavad madalat hinda hoida, siis miks mitte meie. Siinne kaupmees peab pakkuma kvaliteeti ja maksma oma töötajatele turuväärilist palka. Eesti ei ole enam odava tööjõu riik, kus saab odavalt toota. Selle mõjul on kulud selgelt suurenenud.“
Kõige hõlpsam ongi Aasia platvormidel konkureerida valdkondades, kus saab pakkuda soodsamaid, kuid tihti vähem kvaliteetseid alternatiive. Uuringu andmetel on suure surve all veel näiteks ilu-, spordi- ning kodu- ja sisustuskaupade müüjad. Seevastu kütuse-, toidu-, ravimi- ja automüüjaid mõjutab Aasia surve oluliselt vähem.
„Kusjuures hinnasurve mõju võib olla kategooriaülene ehk kui näiteks mõnes välismaa e-poes maksavad kleidid kümme eurot, siis mõjutab see kliendi ootust ka kohaliku turu kontekstis. Kohalikus poes müüdava kvaliteetse toote eest võidakse olla nõus maksma veidi rohkem, aga potentsiaalne hinnalagi on soodsama võrdlusbaasi tõttu toodud oluliselt madalamale,“ kommenteeris Savtšenko.
Olukord on eriti keeruline e-kauplejatele
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul on Aasia platvormide hinnasurve eriti teravalt tunda e-kaubanduses, kus kohalik pood ja globaalne platvorm on tarbija jaoks sisuliselt kõrvuti. „Füüsilises poes mängivad suuremat rolli asukoht, teenindus ja harjumus, aga veebis on järgmine pood ühe kliki kaugusel. Eesti e-kaupleja peab seetõttu suutma selgitada, mille eest klient selle hinnavahe maksab,“ ütles Väät.
Tema sõnul ei ole kohaliku e-poe jaoks realistlik proovida Aasia suurplatvorme nende enda mängus lüüa. „Me ei konkureeri nende turunduseelarve, sortimendi ega müügimahtudega. Eesti kaupmehe eelis peab olema mujal: kaup jõuab kiiresti kohale, tagastada ja probleeme lahendada on lihtne ning ettevõte on kliendile päriselt olemas. Aga ka väga hea teenus ei tähenda, et hinnavahe võiks olla lõputult suur. Mingist hetkest hakkab hind lihtsalt ostuotsust määrama,“ rääkis ta.
Väädi hinnangul sunnib see kohalikke e-poode senisest kriitilisemalt üle vaatama kogu oma äri, mitte piirduma müügihinnaga. „Kui ostuhinda alla tuua ei saa ning klient rohkem maksta ei taha, tuleb vaadata, kus kulub ettevõttes tarbetult raha või aega, alustades laost ja logistikast ning lõpetades turunduse ja klienditeenindusega,“ lisas ta.
Kuna Aasia e-poodide populaarsus kestab, märkis ka Savtšenko, et kaupmeestel tuleb järjest rohkem otsida konkurentsieelist mujalt kui hinnast. „Kui odavamat hinda ei ole võimalik ega mõistlik pakkuda, jäävad kaupmehe kontrolli alla eelkõige tema enda kulud, protsessid ja teenus. Aga on selge, et ka siin on ühel hetkel ees piir, kust enam edasi optimeerida ei saa,“ sõnas ta. „Seetõttu on oluline, et ka tarbijad mõistaksid kodumaise eelistamise väärtust – siinne e-pood tagab parema teeninduse, kiirema tarne ja aitab hoida kohalikke töökohti.“
