Eksperdid: kaubanduskeskuste suurim konkurent on inimese elutuba

Eesti kaubandussektor näeb tulevikku positiivsetes toonides, ent kasvuks tuleb kohaneda tarbijate muutuvate eelistustega. Kuigi kliendid ostlevad e-poodide kõrval jätkuvalt füüsilistes kauplustes, peavad kaubanduskeskused pakkuma rohkem teenuseid, meelelahutust ja mugavust, et väärtustada inimese aega ning anda põhjus kodust välja tulla.

Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuringus märkis üle 60% osalenud ettevõtetest, et müüvad oma tooteid ka veebis. See tähendab, et füüsilistel poodidel tuleb konkureerida mugavusega ning pakkuda midagi sellist, mida internetist ei leia. Swedbanki kaubandusseminari paneeldiskussioonis nentisid seda ka valdkonna eksperdid.

Miks peaks keegi füüsilisse poodi tulema?

Ajal, mil suure osa tooteid saab soetada diivanilt tõusmata, on kaubanduskeskused jätkuvalt sagimist täis, kuid iga kliendi tähelepanu ja aja üle käib armutu võitlus.

Eesti ja Baltikumi kõige külastatavama kaubanduskeskuse Viru Keskuse juht Enn Parel märkis, et keskuste jaoks ei olegi suurim konkurent teine keskus, vaid inimese elutuba ja köök. „Me konkureerime inimese vaba aja pärast. Selle nimel, et tal oleks üldse põhjust kodust välja tulla,“ lausus ta.

Temaga nõustus ka T1 keskuse tegevjuht Tarmo Hõbe, kelle sõnul selgus keskust juhtima asudes meeskonnaga tehtud ülevaatest, et seal napib kaubanduse kõrval muid tegevusi ja teenuseid, mis külastajale väärtust loovad. „Nüüdisaegne kaubanduskeskus peab olema multifunktsionaalne ja mitmekesine ning pakkuma mugavuse kõrval erilisi elamusi. Muutsime näiteks keskuse kogu ühe korruse selliseks, et täna on seal 20 spordiklubi, kliinikut ja muud teenusepakkujat ning saab harrastada enam kui 30 spordiala.“

Baltikumis Euronicsi kaubamärki esindavate ettevõtete tegevjuht Aare Koppel rääkis samuti, et kuigi e-poest tellida võib olla lihtsam, siis näiteks elektroonikatooteid ostes on vahetu kogemus oluline. „Näeme, et inimestele meeldib kaupluses tootega tutvuda, saada nõu spetsialistilt, et selgitada välja parim toode just tema vajadustest lähtudes,“ selgitas ta.

Edu loob terviklik keskkond

Lisaks sõltub füüsilise poe edukus suuresti keskkonnast, kus see asub. Hõbe võrdles kaubanduskeskust ökosüsteemiga, kus üks üürnik toetab teist. See tähendab, et igat kaupmeest mõjutab otseselt ka see, kui kutsuvad on naaberpoed ja keskus tervikuna.

Seejuures mängib suurt rolli õige üürnike kooslus. Koppeli sõnul mõistavad seda võrdselt hästi nii kaupmehed kui ka keskused. „Vaatamegi Euronicsis seda kliendi seisukohast: mina tahan minna sinna, kus kõik mu soovid saavad vastused,“ lausus ta, viidates, et nende strateegia on avada pood teadlikult seal, kus kõik muu on kliendi jaoks juba loodud ja hästi toimiv.

Parel kinnitab samuti, et kogu keskkond mängib rolli selles, kas inimene tuleb või mitte. „Näiteks Viru Keskuse esimest korrust võib käsitleda justkui Tallinna peatänavat, mis asub linna keskpunktis ja kuhu tehakse ligi 12 miljonit külastust aastas. Aga ainuüksi suur inimvoog ei tee keskust veel edukaks,“ selgitas Parel. Ta lisas, et inimese tagasitulek ja korduvad ostud olenevad näiteks teeninduskvaliteedist, millesse neil on plaanis lähiaastatel tugevalt panustada.

Teenused toovad inimesed tagasi

Rahvusvahelise ärikinnisvaraettevõtte Colliers Eesti tegevjuht Katja Zupsman prognoosis, et viie kuni kümne aasta jooksul laienevad keskuste funktsioonid veelgi ning järk-järgult suureneb pind, mis pole otseselt kaubandusega seotud. „Mõni keskus võib muutuda kogukonnakeskuseks, teine aga hub’iks, kus on olemas praktiliselt kõik, et vajadusi rahuldada: meelelahutus, meditsiin, sport, hobid,“ rääkis ta.

Koos inimeste harjumuste muutumisega kohanduvad keskused järjest detailsemalt nende ootustega. „Näeme, et mõned keskused ei pane teatud aegadel üldalal muusikat enam mängima, kuna osale inimestele on muusika ja agressiivne müük vastumeelsed, mängitakse näiteks hoopis linnulaulu,“ lisas Zupsman.

Parel usub, et füüsiliste kaubanduskeskuste vaates on võitja see, kes suudab keskusse koondada sellise üürnike koosluse, mis meelitab inimest kodust välja tulema. Ta ei välista, et vananevas ühiskonnas võib ühel päeval keskuses olla ka näiteks eakate päevakodu, sest just see võib osutuda vajalikuks toidukaupluse kõrval.

Kaupmehedki hakkavad e-kaubanduse konkurentsi tõttu püüdlema üha nutikamate lahenduste poole. Näiteks tõi Koppel välja, et Euronics katsetab uut kontseptsiooni. „Kui varem nägi külastaja silmade kõrguselt tervet poodi, siis nüüd oleme hakanud ära kasutama poepinna kubatuuri ja ehitanud riiuleid kõrgustesse. Sama palju tooteid mahub nüüd kaks korda väiksema pinna peale,“ selgitas ta.

Ekspertide sõnul ei kao kaubanduskeskused lähiaastatel kuhugi, küll aga muutuvad nende funktsioonid ja avarduvad vaba aja veetmise võimalused. Uute suurte keskuste ehitamist keegi diskussioonis osalenutest siiski ei prognoosi, kuna neid on Eestis elaniku kohta niigi Baltikumis kõige rohkem.