Kaupmeeste uus dilemma: tühi riiul või lattu kinni jääv raha
Tarneahelate ebakindlus on jõuliselt Eesti kaupmeeste riskipilti kerkinud. Swedbanki tänavuse kaubandusuuringu järgi peab tarnehäireid oluliseks juhtimist vajavaks riskiks üle kahe korra rohkem ettevõtteid kui aasta varem. Kõige lihtsam lahendus oleks hoida suuremat laovaru, kuid selle muudavad keeruliseks hinnasurve ja väheneva nõudluse risk.
Swedbanki tänavuse kaubandusuuringu andmed näitavad, et tarnehäireid peab oluliseks juhtimist vajavaks riskiks 37% ettevõtetest. Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul joonistub kaupmeeste riskipildist välja paradoks. „Tarnehäirete kartuses oleks kõige lihtsam rohkem kaupa ette osta, kuid praeguses turuolukorras võib see kiiresti uue probleemi tekitada. Hinnasurve on kaupmeeste suurim mure, lisaks tajutakse nõudluse vähenemise riski. Kui nõudlus jääb oodatust väiksemaks, seisab ettevõtte raha valmis ostetud kaubana laos ning selle müümiseks tuleb hakata tegema allahindlusi,“ ütles ta.
Sama pinget näitab laovarude juhtimise tähtsuse kasv. Kui aasta tagasi pidas seda oluliseks 34% kaupmeestest, siis tänavu juba 49%. Hinnasurve järel on see tõusnud tähtsuselt teiseks riskijuhtimise küsimuseks.
Savtšenko sõnul ei saa laovaru seetõttu käsitada ainuüksi logistika küsimusena. „Kaupmeeste keskmine kasumimarginaal jääb 3% juurde ehk eksimisruumi on väga vähe. Kui kaupa tuleb lõpuks müüa 20% või 30% odavamalt, võib see kiiresti ära süüa teenitava marginaali ja vähendada kogu ettevõtte kasumlikkust.“
Seetõttu muutub tema sõnul üha olulisemaks, kui täpselt suudetakse nõudlust prognoosida ja kui kiiresti varusid selle alusel kohandada.
Tarnerisk ei lõppe vahetu tarnijaga
Tarneahela ebakindlus ei väljendu ainult selles, kas kaup jõuab õigeks ajaks kohale. Sellega põimuvad ka energia- ja sisendhindade kõikumine ning sõltuvus üksikutest tarnijatest.
„Tarneahel võib olla pikk ning kaupmees ei pruugi alati näha, millest kauba kättesaadavus tegelikult sõltub,“ nentis Savtšenko. „Euroopa tarnija võib omakorda sõltuda Aasia tehasest, sealt tulevatest komponentidest või samadest mereteedest. Seetõttu tuleb tarneriski hinnates vaadata tarnijast kaugemale ning mõista, kus võivad tekkida pudelikaelad.“
Riskide iseloom erineb seejuures kaubandusharuti märgatavalt. Moe- ja rõivakaubanduses on keskne küsimus nõudlus: kaup võib olla olemas, kuid hinnatundlik tarbija võib ostu edasi lükata või sellest loobuda. Ravimite ja tervisekaupade nõudlust toetab toodete vältimatu iseloom, mistõttu on kaupmehele eriti oluline tagada vajaliku kauba olemasolu. Kütusekaubanduses mõjutavad riske tugevamalt energia hinna ja tarnete muutused.
Hinnasurve muudab eksimise kalliks
Kõige selle taustal püsib kaupmeeste suurima murena hinnasurve, mis on aastaga veelgi tugevnenud. Konkurentsivõimelise hinna hoidmist peab oluliseks 74% ettevõtetest, aasta tagasi 68%.
Savtšenko sõnul jätab see kaupmehele vähe mänguruumi, sest tarneahela kallinemist ei saa alati müügihinda edasi kanda. Kui transport või sisseost muutub kallimaks, oleks kõige lihtsam hinda tõsta, ent hinnatundliku tarbija korral võib see tähendada klientide kaotamist. „Nii jääb osa lisakulust lõpuks kaupmehe kanda,“ selgitas ta.
Kuigi likviidsusriski peab tänavu oluliseks vähem ettevõtteid kui aasta tagasi, ei tähenda see, et surve käibekapitalile oleks kadunud. Ebakindlate tarnete korral tuleb kaupmehel endiselt otsustada, kui palju kaupa ette osta ja kui suur osa ettevõtte rahast on võimalik varudesse siduda.
„Eesti kaupmehe jaoks saab lähiajal võtmeküsimuseks õige tasakaalu leidmine. Kaup peab jõudma kohale õigel ajal ja sobivas koguses, kuid ka hinnaga, millega seda on võimalik kasumlikult müüa. Tarneahel, laovarud, hinnasurve ja nõudlus mõjutavad üksteist otseselt. Küsimus on selles, kuidas tagada kauba olemasolu nii, et varud ei kasvaks liiga suureks, hind ei peletaks ostjat eemale ning müügilt jääks ettevõttele ka kasum,“ ütles Savtšenko.
Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuringus osales enam kui 300 Eesti kaubandusettevõtet, kelle müügitulu on kokku 5,4 miljardit eurot ja töötajate arv üle 12 100 inimese. Uuring annab ülevaate sektori ootustest, investeerimisplaanidest ja peamistest riskidest.
