Eurostat avaldas möödunud nädalal Euroopa Liidu riikide hinnatasemed.
Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud 4 protsenti. Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud.
Eesti majandus on kvartali võrdluses vähenenud juba alates eelmise aasta algusest ehk vähemalt kuus kvartalit järjest.
Eestis kerkisid hinnad juulis eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti.
Viimase 10 aastaga on Eesti üldine hinnatase Euroopa Liiku riikidest kõige enam kasvanud.
Millises seisus on Eesti majandus jooksval aastal võrreldes teiste Balti riikidega?
Hinnad tõusid jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 11 protsenti. Detsembriga võrreldes hinnad ei muutunud.
Oktoobris aeglustus töötleva tööstuse toodangu mahukasv 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini.
Koos maailmamajanduse kiire taastumisega on suurenenud nõudlus, sealhulgas nõudlus energia järele.
Hinnatõus ulatus augustis viie protsendini. Hinnataset kergitas energia kallinemine.
Keskmine tarbimiskorv kallines juulis aastaga 5% võrra. Viimati oli hindade tõus 5% juures kümme aastat tagasi.
Hindade tõus kiirenes juunis 3,8%-ni. Mootorikütused ja elekter kallinesid märgatavalt.
Hinnad tõusid veebruaris aastatagusega võrreldes 0,6 % võrra.
Keskmine hinnatase ei ole viimase 12 kuu jooksul oluliselt muutunud.
Möödunud aasta detsembris jaekaubandusmahu tugev kasv jätkus.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Hinnad alanesid novembris aastatagusega võrreldes 1,1 protsendi võrra.
Juulis alanesid hinnad eelmise aastaga võrreldes 0,9 protsendi võrra.
Koroonakriis mõjutab jätkuvalt maailmamajandust ja hindu ning kehva nõudluse tõttu on toorainete hinnad endiselt madalad
Kuigi tänavatele on tekkinud elu ja tarbimise madalseis jäi ilmselt aprillikuusse, siis hindade langus maikuus süvenes. ...
Aprillis odavnes tarbimiskorv nii eelmise kuu kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Keskmine tarbimiskorv kallines jaanuaris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
EKP ei saa tegutseda enam sarnaste põhimõtete järgi nagu 17 aastat tagasi.
Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud.
Keskmine tarbimiskorv kallines novembris aastaga 1,8 protsenti.
Keskmine tarbimiskorv kallines aastatagusega võrreldes vaid 1,6 protsendi võrra. Hindade tõus oli varasemast väiksem.
Eesti elanikud tunnetavad, et hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiremini kui palk. Umbes pooled vastanutest on ...
Leedukate reaalne tarbimine on Eurostati arvutuste järgi ühe elaniku kohta oluliselt suurem ehk leedukad tarbivad kas ...
Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja ...
