Metsseale otsa sõitnud autojuht: pimedal teel sõitmine on hirmutav ka aasta hiljem
Kokkupõrkeid metsloomadega võib praegusel aastaajal ette tulla ka kogenud juhtidel. Meelerahu kindlustamiseks tuleb olla teel tähelepanelik, valida õige sõidukiirus ja hoida pikivahet.
Oli tavaline talveõhtu, kui Alexander oma naise ja tütrega suundus paar aastat vana autoga kodu poole. Tee oli puhas, ilmastikuolud üsna head ja maantee oli valgustatud. Kõigi eelduste järgi pidanuks see olema sõit nagu iga teine. Autod sõitsid kolonnis kiirusega 90 km/h ja Alexanderi auto juhtimisabi kontrollis pikivahet. Järsku jooksis vastassuunavööndist üle tee auto ette 100-kilone metssiga ega jätnud Alexandrile manööverdamiseks aega. „Jõudsin ainult karjuda pereliikmetele, et nad oleksid kokkupõrkeks valmis. Sõitsimegi seale otsa, õnneks sai meie taga olev auto viimasel hetkel pidama ega sõitnud meile sisse,” meenutab Alexander. Kõik pereliikmed jäid terveks, kuid metssiga kaotas elu, samuti läks mahakandmisele auto.
Nüüd, aasta hiljem, pole õnnetus Alexandril sugugi ununenud. „Tunnen siiamaani, et pimedas maanteel sõites olen pinges ja eelistan võimalusel sõita päevasel ajal,” tunnistab Alexander.
Sarnasesse olukorda, kuid hoopiski päevasel ajal, sattus Nadežda, kes sõitis oma perega Kiviõli poole. Ühel hetkel ilmus tihedast metsast välja põder, kes esialgu jooksis autoga paralleelselt. Korraga muutis loom järsult suunda ja tormas auto poole. „Abikaasal jäi ainult võimalus pidurdada ja sõita vastassuunavööndisse. Kuid kahemeetrine põder ikkagi jooksis sõiduki tagaosale sisse, kus istus meie hirmunud 6-aastane tütar,” räägib Nadežda. Auto tagumised aknad purunesid, sõiduk sai tõsiselt kahjustada, kuid õnneks pääsesid sõitjad vigastusteta. „Ostsime oma auto alles mõne aasta eest ja meil kehtis kaskokindlustus, mis kattis kõik õnnetusega seotud kulud. Tundsime, et kõike arvesse võttes meil ikkagi vedas,” tõdeb Nadežda.
Need kaks lugu on juhtunud soodsate ilmaolude korral, kuid varatalvised hämarad ajad ja jahihooaeg toovad aina rohkem loomi teedele. Seetõttu juhtub kokkupõrkeid loomadega teedel üha rohkem. Transpordiameti statistika järgi registreeritakse aastas ligikaudu 6000 metsloomadega seotud liiklusõnnetust, mille tõttu saab vigastada umbes 20–30 inimest.
„Metsloomad on ettearvamatud ja õnnetusi võib juhtuda isegi kogenud autojuhtidel,” märgib Swedbanki riskikindlustuse valdkonna juht Aleksei Žemkov. „Sellistel kokkupõrgetel võivad olla lisaks füüsilistele ja vaimsetele tagajärgedele ka olulised rahalised kulud. Kindlasti tuleb kõikidel autojuhtidel alati järgida ohutu liiklemise reegleid. Lisaks tasub meelerahu saamiseks kaaluda ka kaskokindlustuse vormistamist. Selleks, et olla veelgi rohkem toeks õnnetusse sattunud autoomanikule, on Swedbankis otsesel kokkupõrkel looma või linnuga kasko omavastutus nüüd 0 eurot, juhul kui kokkupõrkest on teavitatud vastavat ametiasutust.”
Õnnetuste vältimiseks saab autojuht mõndagi ära teha. Oluline on, et auto oleks hooldatud ja korras. Regulaarselt tasub kontrollida rehvide seisundit ja autotulede puhtust. Teele tuleks minna puhanult, hoolikalt keskenduda juhtimisele ning valida ilmastiku ja teeoludele sobiva kiirus. Sõites on oluline jälgida liiklusmärke ja eriti transpordiameti poolt paigaldatud hoiatustahvleid. Kindlasti on oluline hoida teiste autodega pikivahet, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole.
Kui uluk on teel või tee ääres, tuleb vähendada sõidukiirust ja panna peale ohutuled. Loomale signaali anda ei soovitata, sest see võib teda ehmatada ja panna teda veelgi ettearvamatumalt käituma. Esimese looma järel võib teele tulla ka teine ja kolmas. Samuti võib teed ületanud loom viimasel hetkel tagasi pöörata. Kui õnnetus siiski juhtus, siis tuleb käituda vastavat olukorrale. Inimkannatanute puhul tuleb helistada numbril 112. Kui vigastada on saanud suuruluk, soovitab Transpordiamet sellest teada anda ka telefoninumbril 1247. Samuti on Swedbanki klientidel võimalik helistada kaskokindlustuse infotelefonile 888 2111, mis töötab ööpäev ringi ning mille kaudu saab vajadusel tellida ka autoabi.