Autoga käid regulaarselt hoolduses. Aga millal kontrollisid viimati enda tervist?
Eesti mees teab täpselt, millal on tema auto järgmine hoolduse aeg. Ta kuulab tähelepanelikult, kui mootor teeb veidi teistsugust häält, vahetab õli õigel ajal ning broneerib varakult tehnoülevaatuse, et kõik oleks korras. Aga kui küsida, millal ta käis viimati ise tervisekontrollis või arstil, jääb vastus sageli ebamääraseks. See ei ole etteheide, vaid tähelepanek ning üleskutse enda eest rohkem hoolitseda. On hea meeles pidada, et enda tervise eest hoolitsemine mõjutab sageli ka meie lähedaste heaolu.
Auto eest hoolitsed, aga enda eest?
Eestis on liiklusregistris ligi 870 000 sõiduautot ning igal aastal läbib tehnilise ülevaatuse hinnanguliselt vähemalt 700 000 sõidukit. See tähendab, et suurem osa autodest kontrollitakse regulaarselt üle, isegi juhul, kui need näivad täiesti korras. Mõte selle taga on ju lihtne – parem avastada väike probleem enne, kui sellest saab suur ja kallis rike.
Huvitaval kombel kipuvad inimesed enda tervise küsimustes käituma vastupidiselt. Kui auto teeb kahtlast häält, läheme kohe töökotta. Kui aga meie keha saadab esimesi signaale – olgu selleks väsimus, kõrge vererõhk, pidev stress või valu – ütleme sageli, et “küll see läheb üle”. Ennetav tervisekontroll ei ole paljude jaoks harjumus, vaid midagi, mille peale hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on juba käes.
Kui autol süttib armatuurlaual hoiatuslamp, ei kata me seda teibiga kinni ega sõida edasi. Ometi kipume oma tervise “hoiatuslampe” just nii kohtlema. Pole aega. Pole põhjust. Pole midagi hullu. Kuni lood on päriselt halvad.
Rohkem elatud aastaid, kuid mitte alati tervelt
Kuigi eestlased elavad järjest kauem, ei kasva tervena elatud aastate arv samas tempos. See tähendab, et inimesed veedavad üha suurema osa oma elust krooniliste haiguste või tervisepiirangutega. Vaadates asju meeste poolelt, siis nende oodatav eluiga on jätkuvalt naistest märgatavalt lühem. Seega, küsimus pole ainult selles, kui kaua me elame. Küsimus on ka selles, kuidas me neid aastaid elame.
Kui auto odomeetrile koguneb paarsada tuhat kilomeetrit, teame täpselt, et nüüd tuleb mõni detail üle vaadata või välja vahetada. Enda kilomeetrite ja kulumise osas on ülevaade kehvem. Vahel tasub mõelda, kui palju aastaid oled juba eluteel sõitnud ning mida oled selle ajaga näinud? Kui palju inimesi on sinu kõrval sellel teekonnal ning kas keegi neist sõltub sinust?
Need küsimused kõlavad filosoofiliselt, kuid tegelikult on neil praktiline tagamõte. Sest meie elu ei mõjuta ainult meid. See mõjutab meie kaaslast, lapsi, vanemaid ja kõiki neid, kelle jaoks oleme olulised.
Just seepärast tuleb elukindlustust ja tervisekontrollis käimist vaadata vastutuse võtmisena, mitte tüütu kohustusena. Me ei tee autole kaskokindlustust seepärast, et loodame avariisse sattuda. Vastupidi – loodame, et seda ei lähe kunagi vaja. Aga tahame olla valmis nendeks ootamatusteks. Sarnane valmisoleku põhimõte kehtib ka elukindlustuse puhul.
Mehed on aktiivsemalt elukindlustust sõlmimas
Keegi ei sõlmi elukindlustust halva uudise ootuses. Kuigi ootamatutele sündmustele ei ole lihtne mõelda, aitab valmisolek vähendada nendega kaasnevat rahalist ebakindlust. Elukindlustus võib kindlustusjuhtumi korral pakkuda lähedastele kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses rahalist tuge.
Swedbanki elukindlustuse viimatine statistika näitab tegelikult positiivset trendi. Swedbanki elukindlustuse klientidest on täna 54% mehed. Ka 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul sõlmitud uutest lepingutest moodustasid meeste sõlmitud lepingud üle poole ehk 51%. See näitab, et üha rohkem mehi mõistab, et pere eest hoolitsemine ei tähenda ainult igakuiste kulude katmist. See tähendab ka valmisolekut olukordadeks, kus sissetulek ajutiselt väheneb või katkeb ning tekib vajadus toime tulla ootamatu rahalise koormusega.
Samas võiksime minna veel ühe sammu edasi. Iga-aastasele autohooldusele lisaks võiks kalendrisse tekkida ka aeg tervisekontrolliks. Mitte seepärast, et midagi oleks halvasti, vaid just seetõttu, et soovime, et nii ka jääks.
Paljusid terviseprobleeme saab avastada varakult ning mida varem seda teha, seda suurem on võimalus need edukalt ravida või nende mõju vähendada. Hea autojuht ei sõida armatuurlaual põleva hoiatustulega ning endast ja lähedastest hooliv inimene jälgib ka enda tervisega seotud ohumärke.
PS! Sõlmides uue elukindlustuslepingu hiljemalt 30.augustil 2026, on võimalik saada esimese kolme kuu kindlustusmaksetelt -50% soodustust. Kasuta kalkulaatori viimases sammus sooduskoodi MINA50.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE, kelle kindlustusagendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
