Kiusamise kaks poolt: kuidas käituda, kui laps on koolis ohver või kiusaja
Uus kooliaasta on paljude laste ja noorte jaoks rõõmus sündmus. Taaskohtutakse sõpradega, saadakse uusi teadmisi ning nauditakse algusega kaasnevat melu. Paraku pole kooli algus kõigi jaoks selline. On lapsi, keda ei oota koolis sõbrad, vaid kiusamine.
Kuigi koolides on kiusamisest räägitud juba aastaid ning loodud on ka ennetusprogramme, ei ole probleem kuhugi kadunud. Vastupidi, digimaailma areng on toonud juurde uue mõõtme. Kui varem jäi kiusamine koolimajja, siis praegu võib see jätkuda pärast koolipäeva sotsiaalmeedias ning tuleb koju kaasa.
Kuidas märgata, et sinu last kiusatakse?
Kiusamise mõju lapse vaimsele tervisele võib olla väga tõsine. See mõjutab enesehinnangut, turvatunnet ja õpimotivatsiooni ning võib põhjustada ärevust, stressi ja üksildustunnet.
„Lapsed ei ütle alati otse välja, et neid kiusatakse. Vahel väljendub see hoopis soovimatuses kooli minna, meeleolumuutustes või huvi kadumises varem meeldinud tegevuste vastu. Seepärast ongi täiskasvanul oluline olla tähelepanelik ning märgata lapse tavapärasest teistsugust käitumist. Muutunud käitumine viitab emotsionaalsele muutusele lapse sees. Lapsel võib olla mure, millest ta ise kohe rääkida ei taha või ka ei oska,“ selgitab kiusamisvastase teenuse pakkuja Fonds Plecs Eesti esindaja ja psühholoog Rita Rätsepp.
Rätsepa sõnul on parim kaitse kiusamise vastu avatud suhtlus. „Kõige tähtsam on see, et laps tunneks, et teda kuulatakse ja usutakse. Kui laps teab, et saab oma muredega vanema poole pöörduda ilma hukkamõistu kartmata, on tal palju lihtsam abi otsida ja keeruliste olukordadega toime tulla,“ sõnab ta.
Kuid ka lapsevanem ei pruugi alati osata selle olukorraga toime tulla. See on üks põhjusi, miks on Swedbank elukindlustust pakkudes asunud koostööd tegema sihtasutusega Fonds Plecs, kelle teenus toetab peresid kiusamisjuhtumite korral. „Kiusamisvastane teenus pakub meie klientidele personaalset nõustamist, et peresid reaalselt aidata ning arendada lapse konfliktide lahendamise oskusi ja eneseregulatsiooni,“ selgitas Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.
Teenuse käivitamisest tänavu juunini on selle abil toimunud noorte toetamiseks 523 kohtumist spetsialistidega.
Kuidas tegutseda kui sinu laps on kiusaja?
Professionaalset tuge vajavad seejuures ka lapsed, kes teisi kiusavad. Swedbanki andmeil on kiusamisvastase teenuse abi saanutest 20% kiusajad.
„Kiusavat käitumist nähakse sageli pahatahtlikkusena, kuid tegelikkuses võivad selle taga olla lahendamata mured, rasked kogemused või oskamatus emotsioone väljendada. Mõnikord avaldub lapse sisemine valu teiste alandamise või tõrjumise kaudu. Seetõttu on oluline kiusamise tagajärgedega tegelemise kõrval mõista ka selle põhjusi. Psühholoogi abi võib aidata lapsel oma tundeid paremini mõista ning õppida tervislikumaid viise nendega toime tulemiseks,“ selgitab Rätsepp.
Swedbanki kiusamisvastane teenus on tasuta tugi peredele, kelle laps kogeb kiusamist koolis, väljaspool kooli või internetis. Teenust saavad kasutada kliendid, kel on kehtiv Swedbanki elukindlustuse leping, ning selle kaudu saab tuge pakkuda samas leibkonnas elavatele 6–17-aastastele lastele. Teenuse abil on tuvastatud ja kinnitatud 63 kiusamisjuhtumit, noorim laps, kes teenusest abi on saanud, on olnud 7-aastane, vanim 17-aastane. Keskmiselt võtab ühe kiusamisjuhtumi lahendamine aega ligi kolm kuud, mille jooksul toimub umbes viis kohtumist spetsialistidega.
Kiusamist ei ole alati võimalik täiesti ära hoida, kuid tugevaim kaitse on teadmine, et laps ei pea keerulise olukorraga üksi toime tulema. Kui kodu pakub turvalisust, mõistmist ja toetust, on lapsel palju lihtsam raskustest üle saada ning vajaduse korral abi otsida. Kiusamisvastane võitlus algab just kuulamisest, märkamisest ja üksteisest hoolimisest.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE, kelle kindlustusagendina tegutseb Swedbank AS. Kiusamisvastast teenust osutab fond Fonds Plecs. Tutvu tingimustega aadressil swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.
