Unustatud ruutmeetrid: mis juhtub, kui esitad kodukindlustust sõlmides ebatäpseid andmeid?

Oma eluaseme kindlustamine on eestlaste seas levinud praktika ning Eesti Kindlustusseltside Liidu mulluste andmete kohaselt on kindlustuslepinguga kaetud üle 80% siinsetest kodudest. Kuigi kindlustus on parimaks viisiks oma kodu kaitsmiseks ning poliisi sõlmimiseks kulub enamasti vaid mõni minut, siis on enne lepingu allkirjastamist siiski oluline pöörata tähelepanu andmete õigsusele.

Kodukindlustust sõlmides tuleb kindlustusseltsiga jagada erinevaid andmeid – alates eluaseme suurusest ja ehitusaastast kuni kasutatud ehitusmaterjalideni välja. Seda infot kasutatakse kindlustushinna arvutamiseks, võttes arvesse tavapäraseid taastamiskulusid ja tuvastatud riske.

“Kui need andmed on ligikaudsed, siis võib juhtuda, et ka leping on sõlmitud ebatäpsetel alustel. See omakorda tähendab, et kindlustusleping võib katta oodatust vähem, või vastupidi, kindlustatakse liiga palju ning suurendatakse selle arvelt asjatult kindlustusmakse suurust,” rääkis Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba.

Miks reaalsed andmed loevad?

Kui kodu pindala on lepingut sõlmides sisestatud oluliselt väiksemana, võib see mõjutada hoone taastamisväärtust või tuua sootuks kaasa kahju hüvitamisest keeldumise. Seega tasub meeles pidada, et kui ehitad aastate jooksul kodus välja näiteks varem kasutamata pööningukorruse, tuleks see muudatus koheselt ka kindlustuslepingus uuendada.

Pindala kõrval on sama oluline ka muu tehnilise info korrektsus. Pea meeles, et kui esitad lepingu sõlmimisel vale ehitus- või renoveerimisaasta või hoopis väärinfo maja ehitusmaterjalide kohta ja see on mõjutanud tekkinud kahju suurust, on kindlustusandjal voli kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid.

Samuti tuleb silmas pidada korteri kasutusotstarvet. Nimelt on inimesed muutunud üha finantsteadlikumaks ja otsustavad tihti, näiteks reisile minnes või suveperioodil, enda korteri lühiajaliselt välja üürida. Seda tehes tuleb tähele panna, kas kindlustustingimused jäävad sellises olukorras ikka kehtima. Näiteks Swedbanki kodukindlustusega ei ole kindlustatud kodu, mida renditakse välja lühemaks ajavahemikuks kui üks kuu.

“Seetõttu ongi väga oluline, et kindlustust sõlmides võetaks aeg andmed üle kontrollida ja vajadusel nõu küsida, et vältida arusaamatusi kahju tekkimise järgselt,” lausus Dõba. “Eeldame, et esitatud teave on õige ja täpne. Kui meile on teadlikult esitatud valeandmeid, võime kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitist vähendada, selle väljamaksmisest keelduda või kindlustuslepingu üles öelda,” selgitas ta.

Ära unustada dokumente!

Lisaks mainitud andmete õigsusele rõhutas ekspert ka korrektse dokumentatsiooni olulisust. Kodukindlustusega saab kaitsta vaid kinnisvara, mis on seaduslik. “Kõige kriitilisem on siinkohal ehitusluba, juhul kui seadus seda nõuab. Väikeste hoonete puhul, mis jäävad alla 20 ruutmeetri, ei pruugi see vajalik olla, kuid muudel juhtudel küll. Kasutusloa olemasolu, ei ole kodukindlustuse sõlmimise eeltingimuseks, aga kindlasti soovitame selle taotleda, kuna see annab kindlustunde, et hoone on kasutamiseks ohutu. Kasutusloa taotlemise käigus kontrollitakse muuhulgas üle näiteks tuleohutusnõuetele vastavus ja viidatakse puudustele.“

Vaata üle vanad lepingud

Veel tasub regulaarselt üle kontrollida ka varem sõlmitud kindlustuslepingud. Swedbanki kodukindlustuse alusel on ehitise kindlustussumma küll selle taastamisväärtus ja seetõttu ei pea klient muretsema hoone kindlustussumma ajakohastamise pärast. Küll aga tasub üle vaadata koduse vara- ja vastutuskindlustuse kindlustussummad, sest need ei pruugi praeguse hinnataseme juures enam õnnetusjuhtumi kahjusid täielikult katta. 

Veendumaks, et koduse vara kaitse  on piisav, tuleks Dõba sõnul kaardistada kõik kodused n-ö liigutatavad esemed ja mõelda, kui palju maksavad samaväärsed uued asjad. Koduse vara kaitset valides mõeldakse küll suurematele esemetele, nagu mööbel, tehnika ja nutiseadmed, kuid enamasti ei mõelda riietele ja jalatsitele aga ka köögitarvikutele, mille soetamine võib õnnetuse järel minna kulukaks.

Viimase meelespeana rõhutab ekspert vastutuskindlustuse vajalikkust. Eriti neil, kes elavad kortermajades. „Kui põleng kahjustab ka naabrite vara, võivad kahjunõuded olla märkimisväärsed. Siin aitab piisava ulatusega vastutuskindlustus,“ lõpetas Dõba.

Kodukindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS, kelle kindlustusagendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee  ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.