Uuring: Üle poolte Eesti elanikest peab elukindlustust vajalikuks, kuid vähesed on ootamatusteks päriselt valmis
Swedbanki tellitud värske elukindlustuse uuring näitab, et Eesti inimesed peavad küll elukindlustust tähtsaks, kuid vaid 28% neist on elukindlustus sõlmitud. Lisaks näitab uuring inimeste haavatavust ootamatute olukordade osas ning lausa üle kolmandiku uuringule vastanutest tunnistavad, et neil puudub igasugune finantsiline kaitse ning plaan tervisega seotud ootamatusteks.
Elukindlustuse vajalikkust teadvustatakse, kuid tegutsemine jääb tagaplaanile
Swedbanki tellitud uuringu kohaselt peab 55% Eesti elanikest elukindlustust vajalikuks, samas on lepingu sõlmimiseni jõudnud vaid 28% vastanutest. Sealjuures omab elukindlustust vaid 16% noortest vanuses 20-29 eluaastat.
Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmanni sõnul peetakse kindlustuslepingu sõlmimise suurimaks takistuseks endiselt hinda ja puuduvat arusaama, kuidas elukindlustus tegelikult aitab – ehk millises olukorras ja mil määral see kaitset pakub.
Tervisega seotud ootamatusteks on valmis vaid pooled
Uuringu järgi tunneb 52% Eesti elanikest, et neil on vähemalt mõningane valmisolek tervisega seotud ootamatusteks, kuid enamasti tähendab see vaid osalist kaitset või väikseid sääste. Sealjuures vastas koguni 36% uuringus osalenud inimestest, et neil puudub igasugune plaan või kaitse olukorraks, kui pikaajaline haigus või töövõimetus sissetuleku katkestab. Haavatavus on uuringu kohaselt suurem eelkõige mitte-eestlaste, madalama sissetulekuga ning väljaspool Harjumaad elevate inimeste seas.
Säästudest ei piisa pikaajaliseks kindlustundeks
Lisaks küsiti uuringus säästude olemasolu kohta sissetuleku kaotuse korral. Vastustest selgus, et igal viiendal inimesel puuduvad säästud täielikult. Inimesed, kellel on sääste üheks kuni kolmeks kuuks, moodustavad uuringu kohaselt 33% Eesti elanikest. See tähendab, et enam kui pooled Eesti peredest jääksid ootamatu terviseprobleemi korral kiiresti rahalisse raskusse. Loogiliselt on säästude olemasolu väiksem ennekõike nooremate vastajate hulgas.
Haigused on peamine töövõimetuse põhjus, kuid inimesed ei teadvusta seda
Kuigi enamik uuringule vastanuid (61%) usub, et haigustega on seotud alla poolte töövõimetuse juhtumitest, näitavad statistilised andmed, et tegelikkuses moodustavad haigused valdava osa pikaajalise töövõimetuse ja surmajuhtumitest. See näitab veelkord teadlikkuse tõstmise vajadust ühiskonnas ning eriti just noorema vanusegrupi hulgas.
Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmanni sõnul näitab uuring selgelt, et Eesti inimeste teadlikkus elukindlustuse võimaluste ja ka vajalikkuse osas vajab kasvatamist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sealjuures noortele, kes saavad samuti elu kindlustada juba 18-aastasest alates.
„Elukindlustuse väärtus ei seisne ainult rahalises hüves, vaid ka meelerahus ja turvatundes. Keegi meist ei plaani haigust ega õnnetust, kuid need mõjutavad nii meie enda kui ka lähedaste elu ja toimetulekut. Seetõttu on oluline mõelda läbi oma pere kaitse, mitte alles siis, kui midagi juhtub. Seejuures on hea meeles pidada, et mida varem enda elu kindlustada, seda odavamad on kuumaksed, “ võttis Eleriin Reinmann kokku.
Peamised faktid uuringust:
- 28% Eesti elanikest on elukindlustuse sõlminud
- 55% peab elukindlustust vajalikuks
- 52% tunneb end mingil määral kaitstuna tervisega seotud ootamatuste eest, 36% mitte üldse.
- 59% on säästud vähemalt üheks kuuks, 20% ei oma sääste üldse.
Swedbanki tellitud ja Norstati korraldatud veebiküsitlusele vastas 500 Eesti elanikku vanuses 20-60 eluaastat. Küsitlus toimus tänavu septembris. Valim on esinduslik soo, rahvuse, vanuse ja elukoha lõikes.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Kindlustusseltside agendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
