Eesti majandus on kasvanud viis kvartalit järjest
Statistikaameti poolt kiirhinnanguna arvestatud tänavu teise kvartali SKP 2,1% kasv vastas meie ootustele. Samas tuleb arvestada, et see number võib hiljem tublisti muutuda. Näiteks on kiirhinnanguga leitud SKP muutus viimasel neljal aastal erinenud täpsustatud arvestusest keskmiselt 0,8 protsendipunkti. Lisaks toob augusti keskel avaldatav viimaste aastate SKP uuendus uue võrdlusbaasi ja võib kiirhinnanguga leitud majanduskasvu numbrit tavapärasest rohkem muuta.
Praeguste arvestuste järgi jäi SKP põhi möödunud aasta esimesse kvartalisse ehk Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud. Esialgsete arvestuste järgi jõudis tänavu teises kvartalis SKP maht 2022. aasta keskmise lähedale, kuid oli veel 3% allpool 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipust.
SKP kiirhinnang ei anna meile veel täpsemat pilti selle kohta, millised tegurid teises kvartalis majanduskasvu enim toetasid ja millised seda pidurdasid. Tõenäoliselt oli majanduskasvu taga peamiselt kodumaine nõudlus, eelkõige eratarbimine ning ka valitsemissektori kulutused ja investeeringud.
Tugev eratarbimine
Kuigi teise kvartali esimesel kahel kuul jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv sisuliselt pidurdus (pärast aasta alguse tugevat kasvu), on veel vara rääkida selle tegevusala halvenenud väljavaatest. Majapidamiste suurem ostujõud ja paranenud kindlustunne peaksid tarbimist toetama. Swedbanki kaardimaksete andmete järgi kasvas teises kvartalis kogu eratarbimine kiiresti, mis näitab, et inimesed kulutavad jaekaubanduse kõrval oma raha rohkem mujal. Jaekaubandus moodustab aga ligi kolmandiku kogu eratarbimisest.
Aprillis ja mais töötleva tööstuse tootmismaht küll vähenes, kuid selle majandusharu SKP-s arvestatav lisandväärtuse muutus ei ole viimastel kvartalitel tootmismahuga ühte sammu käinud. Näiteks oli esimeses kvartalis stagneerunud töötleva tööstuse tootmismahu juures selle lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogulisandväärtusest.
Välisnõudlus lubab eksport suurendada
Esialgsete arvestuste järgi oli maksebilansi järgi leitud kaupade ja teenuste ekspordikasv samal ajal üsna sarnane nõrga esimese kvartaliga. Kuigi vahe eelmise aastaga ei ole suur, peaksid Eesti kaubanduspartnerite majandused sel aastal veidi suuremat nõudlust pakkuma, mis lubab meie ettevõtetel eksporti suurendada. Piduriks võib aga olla nõrgenenud hinnapõhine konkurentsivõime.
Seetõttu on ettevõtetel oluline suurendada efektiivsust, mis muu hulgas tähendab ka investeeringuid tootlikkuse parandamisse. Suurematele investeeringutele viitabki ettevõtete ja majapidamiste viimaste kvartalite tugev laenunõudlus (majapidamistel kodulaenud). Ka valitussektorilt ootame tänavu suuremaid kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Samas ei näita SKP kvartaliarvestus investeeringutest veel õiget pilti.
Swedbank ootas mai alguses tänavuseks majanduskasvuks 2%. Kuna esimese kvartali kasv ületas meie ootusi, võib olla tarvis seda kasvuprognoosi veidi ülespoole korrigeerida. Samas sõltub see paljuski sellest, kuidas muudab statistikaameti augusti keskel avaldatav SKP uuendus eelmise aasta numbreid ehk selle aasta võrdlusbaasi.
