Elatustaseme pikaajalisem kasv sõltub tootlikkuse tõusust

Eesti majandusel on ees kasvuperiood, mille täielikuks realiseerimiseks on vaja nii rohkem töötajaid kui ka suuremat tootlikkust. Praegu on põhjust selle osas ettevaatlikult optimistlik olla.

Eesti majandus on pärast langusperioodi taas kasvama hakanud ning ka tööjõu tootlikkus on paranema hakanud. Kuid minna on veel pikk tee – tänavu teises kvartalis oli Eesti tööjõu tootlikkus püsivhindades umbes samal tasemel kui seitse aastat tagasi, vahetult enne koroonakriisi. Võrdluseks, nii Lätis, Leedus kui ka Rootsis on see korraliku kasvu teinud, kuid Soomega on Eesti olukord üsna sarnane.

Majandus kasvab, aga töö peab muutuma tootlikumaks

Tööjõu tootlikkus Eestis vähenes aastatel 2022–2024 kolmel aastal järjest, kuna hõive muutus ei tulnud SKP kasvu järsule aeglustumisele ja 2023. aasta majanduslangusele järele. Ettevõtted hoidsid töötajaid lootuses, et aja möödudes pöördub majandus taas tõusule, kuid häid töötajaid on tööturult raske leida.

Tootlikkusega võrreldes liiga kiiresti suurenenud tööjõukulu tõttu muutus kaupade tootmine ja teenuste pakkumine kallimaks. See toimus kiiremini kui näiteks Lätis, Soomes ja Rootsis, aga aeglasemalt kui Leedus. Ehk teisisõnu, see kahjustas Eesti kulupõhist konkurentsivõimet. Nimetatud aastatel vähenes ka majanduse kogutootlikkus ehk see osa tootlikkusest, mida muu hulgas mõjutavad ettevõtete juhtimine, töötajate oskuste paranemine, innovatsioon ja tehnoloogia areng.

Majanduskasvu taastumise järel on olukord muutunud. Eesti SKP suurenes mullu püsivhindades 1,3% ja tänavu esimesel poolel 2,3%. Hõive aga vähenes eelmisel aastal ning tänavu on töötajate arv kasvanud märksa aeglasemalt kui majanduses loodud lisandväärtus. See on olnud tootlikkuse kasvu jaoks hea kombinatsioon ning tänavu on oodata nii tööjõu tootlikkuse kui ka kogutootlikkuse kasvu.

Palgakasv üksi majandust rikkamaks ei tee

Vaatamata tööjõu tootlikkuse paranemisele Eestis on see endiselt selgelt madalam Euroopa Liidu keskmisest. Püsivhindades mõõdetuna oli meie tootlikkus eelmisel aastal 62% liidu keskmisest, kuid vaid 45% Rootsi ja 48% Soome kogumajanduses loodud tootlikkusest. Samas oli Eesti tootlikkus 10% suurem Leedu ja 22% suurem Läti omast. See näitab, et Eesti positsioon Balti riikide võrdluses ei ole halb, aga Põhjamaade ja liidu keskmisega võrreldes on kasvuruumi veel palju.

Tööjõu tootlikkust tuleks lisaks ettevõtete käibele või loodud lisandväärtusele vaadata koos tööjõukuludega. Kuigi tööjõukulud on Eestis kasvanud kiiresti, jäävad need ikka veel allpoole Euroopa Liidu keskmist. Eelmisel aastal oli Eesti keskmine tööjõukulu tunnis liidu keskmisest 40% madalam, kuid kõrgem kui Lätis ja Leedus. Samas piirab tööjõukulude liigset kasvu ettevõtete vähenenud kasumlikkus.

Kuigi ettevõtete kasumit mõjutavad veel paljud muud kulud, on tööjõukulude ja kasumlikkuse muutus tugevasti seotud. Pikemas ajavõrdluses on hästi näha, kuidas kasvanud tööjõukulud on surunud kasumlikkust väiksemaks. Selleks et tööjõukulud saaksid tõusta kasumlikkust vähendamata, on vaja tootlikkust kiiremini kasvatada.

Eesti ettevõtted suudavad välisturgudel turuosa võita

Vaatame, kuidas on tootlikkuse paranemine viimasel paaril aastal mõjutanud Eesti ekspordisektori konkurentsivõimet. Meie kaupade ekspordihinnad on tänavu kasvanud küll varasemast kiiremini, kuid selle taga on paljuski tööstuslike õlitoodete kallinemine. Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad on tõusnud Euroopa Liidu keskmisest veidi kiiremini, sealhulgas aeglasemalt kui Leedus ja Soomes, aga Lätist ja Rootsist hoogsamalt.

Ehkki tootlikkusega võrreldes liiga kiire tööjõukulude kasv halvendab konkurentsivõime parandamise võimalusi, on Eestist eksporditavate kaupade osakaal Euroopa Liidu riikide koguimpordis viimase paari aastaga suurenenud. Eesti tööstusettevõtete eksporditellimused paranevad ja ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist.

Ekspordi edasine ja püsivam kasv eeldab lisaks välisnõudluse tugevnemisele ekspordisektori võimekust suurendada veelgi tootlikkust investeeringute ja tehnoloogilise arengu abil. Samuti on oluline liikuda suurema lisandväärtusega tootmise poole ning kohaneda kiiresti muutuvate globaalsete majandustingimustega.

Laenunõudluse kasv peegeldab ettevõtete investeerimisvajadust

Kulusurve konkurentsivõimele ja vähenenud kasumlikkus on suunanud ettevõtteid investeerima, et tootlikkust parandada. Nii ongi ettevõtted aktiivselt laenama asunud. Tänavu esimese kaheksa kuuga suurenes uute laenude käive aastases võrdluses ligi 1,4 miljardi euro võrra ehk 43%, kusjuures suurimad laenumahud on läinud töötlevasse tööstusesse, energiatootmisse, kaubandusse ja kinnisvaraarendusse.

Laenunõudluse kasv peegeldab aga muuhulgas vajadust suuremate investeeringute järele. Uued masinad ja seadmed, tehnoloogia ja digitaliseerimine, parem töökorraldus ja töötajate oskuste kasv aitavad tootlikkust parandada ning tulla toime kasvavate kuludega. Samuti aitab see paljudes tegevusalades vähendada sõltuvust üha kallimast tööjõust.

Seega ei ole küsimus ainult Eesti majanduse kasvuvõimes, vaid ka selles, kui palju rohkem väärtust suudame ühes töötunnis luua. Just viimasest sõltub, kui hästi suudame oma konkurentsivõimet ja elatustaset pikaajaliselt kasvatada.