Eesti majanduse kosumine jätkub
Statistikaameti kiirhinnanguna avaldatud kolmanda kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 2,2% ja kvartali võrdluses 0,6% – oli täiesti ootuspärane. Tänavu esimese kolme kvartaliga on majandus kasvanud esialgse hinnangu järgi aastases võrdluses 2,3%. Samas tuleks arvestada, et kuu aja pärast avaldatav täpsustatud SKP võib neid numbreid muuta.
Mitmed näitajad viitavad Eesti majanduse kosumisele. Swedbanki inflatsiooni arvestamata kaardimaksete mahukasv kolmandas kvartalis kiirenes, mis näitab Eesti inimeste tarbimismahu kosumist. Kui teises kvartalis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus, siis kolmandas kiirenes see uuesti. Tarbimismahu muutusel on oluline mõju majanduskasvule. Eratarbimine on veidi üle poole SKP-st, samas kui jaekaubandus on omakorda eratarbimisest ligi kolmandik.
Esialgse hinnangu järgi tööstussektori, sealhulgas töötleva tööstuse ja energia, tootmismahtude kasv kolmandas kvartalis kiirenes. Nimetatud tegevusalad moodustavad kokku ligi 14% SKP-st. Küll aga tuleks arvestada, et töötleva tööstuse ja energiatootmise lisandväärtus on liikunud tootmismahust kohati üsna erinevalt. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne kolmandas kvartalis paranes. Oktoobris küll majapidamiste kindlustunne halvenes, kuid see võib hakata mõjutama nende tarbimis- ja investeerimiskäitumist neljandas kvartalis.
Ka SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside laekumine kolmandas kvartalis esialgsetel andmetel veidi paranes. Netotootemaksud, mille hulka käibemaks ja aktsiisid kuuluvad, moodustavad SKP-st aga ligi 13% ehk nende muutusel on SKP kasvule üsna suur mõju.
Küll aga on kaupade ja teenuste eksport kasvanud tänavu aeglasemalt kui eelmisel aastal. Kui teises kvartalis ekspordi kasv veidi paranes, siis kolmandas kvartalis aeglustus see esialgsetel andmetel uuesti. Samas on Eesti eksportijad suutnud säilitada oma positsiooni teiste tarnijate suhtes Euroopa Liidu turul. Meie hinnangul tänavu neljandas kvartalis mõõdukas majanduskasv jätkub. Majanduse kosumine suurendab nõudlust uute töötajate järele ja aitab parandada olukorda tööturul. Samas on ettevõtetel vaja tegeleda üha rohkem oma konkurentsivõime suurendamisega nii Eesti siseturul kui ka välismaal.
