EKP võib intressitõusuga oodata detsembrini

Euroopa Keskpank (EKP) jätab meie hinnangul sel nädalal intressimäärad muutmata, kuid tõstab neid tõenäoliselt detsembris veel 0,25 protsendipunkti võrra. See on ka turu konsensuslik ootus. Inflatsioon on taas kiirenenud ning nafta hind on kerkinud 114 dollarini barreli eest, kuid keskpangal pole praegu siiski piisavalt põhjust intressitõuse kiirendada.

Kõrgemad energiahinnad ei ole veel teise ringi mõju toonud

Euroala inflatsioon on energiahindade tõusu mõjul kiirenenud juba tublisti üle EKP seatud 2% eesmärgi. Peamine küsimus ongi, kui kauaks energiahinnad nii kõrgele jäävad. Kõrged hinnad suurendavad majapidamiste elamiskulusid aga ka ettevõtete tootmis- ja transpordikulusid. Mida kauem energiahinnad kõrgel püsivad, seda suurem on oht, et need kanduvad edasi teistesse hindadesse ja palkadesse. Samas pole seni ilmnenud piisavalt tugevaid teise ringi mõjusid, mis sunniksid keskpanka oma rahapoliitikat kiiremini karmistama. Ka euroala majandus on siiani vastu pidanud oodatust paremini.

EKP tõstis intressimäärasid tänavu juunis ja septembris, reageerides Iraani sõjaga seotud energiahindade tõusule. Septembris avaldatud keskpanga prognoosi järgi kasvab euroala majandus tänavu 0,9% ja järgmisel aastal 1,4%, samal ajal kui inflatsiooniks prognoositi vastavalt 3% ja 2,5%. Nüüdseks on riskid muutunud suuremaks. Nafta kallinemine ja geopoliitiline ebakindlus võivad majanduse väljavaadet halvendada ning inflatsiooni oodatust kõrgemal hoida.

Seetõttu on detsember intressitõusuks tõenäolisem aeg. Siis avaldab EKP uue majandusprognoosi, mis aitab hinnata energiahindade mõju inflatsioonile ja majanduskasvule. Kui inflatsioon püsib kõrge ja hinnasurve laieneb, võib keskpank tõsta intressimäärasid täiendavalt veel järgmise aasta esimeses kvartalis.

Energiahindade langus võiks intressitõusud peatada

Tooraineturud ootavad, et energiahinnad võiksid järgmisel aastal langeda. Kui see teostub, aitab energia odavnemine inflatsiooni aeglustada ning leevendab survet majapidamiste ostujõule ja ettevõtete kuludele. Kui euroala inflatsioon liigub taas keskpanga eesmärgi poole, võib EKP hakata intressimäärasid langetama – kuigi selleni võib veel aega minna.

Teatavasti ei saa keskpank energiahindu otseselt intressimääradega mõjutada. Nafta ja gaasi hinda võivad kiiresti muuta geopoliitilised pinged, tarnehäired ja maailmamajanduse nõudlus. Samuti on oluline jälgida, mida arvab keskpank Prantsusmaa riigirahandusest ja selle võlakirjadega seotud riskidest. Ühest küljest peab EKP arvestama kiire inflatsiooni mõjuga, kuid samuti ka intressimäärade tõstmisega kaasneva võimaliku negatiivse mõjuga euroala majandusele.

Mida tähendab see Eesti inimestele?

Kõrged energiahinnad on Eestis inflatsiooni taas kiirendanud. Sellele on reageerinud ka majapidamised, kelle inflatsiooniootused pöördusid oktoobris  tõusule.

Laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor on aasta algusega võrreldes tõusnud juba 0,9 protsendipunkti võrra, mis on keskmise eluasemelaenu jäägi juures lisanud kuus intressikulu ligi 30 eurot. EKP intressimäära ja euribori muutus ei ole tingimata sama suur, kuid näiteks täiendav 0,25 protsendine intressitõus lisaks veel umbes 10 eurot. Tegelik mõju sõltub aga laenujäägist, tagasimaksegraafikust ja laenulepingust.

Vaatamata intressimäärade tõusule on laenunõudlus Eestis püsinud siiani tugev. Ettevõtete uute laenude käive kasvas tänavu kolmandas kvartalis aastases võrdluses 20% ja uute eluasemelaenude käive 16%. Samuti kiirenes kolmandas kvartalis Swedbanki kaardimaksete mahukasv, mis viitab vähemalt mõõduka eratarbimise püsimisele.

Kuna turg ootab keskpanga intressimäärade kerkimist, siis euribori tõus lähiajal ilmselt jätkub. Kuigi suuremad laenumaksed jätavad vähem raha tarbimiseks, peaks praeguse prognoosi järgi majapidamiste ostujõud järgmisel aastal paranema. Kui eluaseme taskukohasus tänavu esimese pooleni paranes, siis nüüd on see kõrgemate intressimäärade mõjul uuesti halvenemas. Samas, selle aasta teisel poolel on eluaseme taskukohasus aastagusest parem. Majapidamised saavad küll oma tähtajalise hoiuse pealt intressitulu, kuid laenukohustustega ja tähtajaliste hoiustega majapidamiste kattuvus on väike.