Kuigi Eesti majapidamiste tarbimine on veel nõrk, on keskmise majapidamise ostujõud kahel viimasel aastal tasapisi ...
Tööturg on majanduslangusele vaatamata hästi vastu pidanud. Talvekuudel töötus küll suurenes, aga nüüd taas väheneb.
Eesti müüb end maailmas kui juhtivat tehnoloogiariiki. Meil on palju iduettevõtteid ja ükssarvikuid ühe inimese kohta.
Koos tugeva palgakasvuga on reaalpalk juba kasvama hakanud. Tarbimisele hakkab see positiivsemat mõju avaldama viitega.
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline.
Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis.
Üheks uueks väljakutseks võib olla ka isiklike rahaliste vahendite haldamine.
Swedbanki tasuvahemike avalikustamise projekt pälvis eripreemia ja tunnustuse hea algatuse eest.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel.
Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge.
Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju.
Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav.
Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini.
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute piirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali viielt protsendilt teises kvartalis ühe protsendini.
Selle aasta teises kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis 5% aastases võrdluses.
Üle poole elanikest (53%) arvab, et nad leiaksid töökaotuse korral uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga.
Ettevõtete majandusnäitajad halvenesid, kuid kriisi mõju ei olnud 1. kvartalis veel päriselt kohale jõudnud
Esimeses kvartalis aeglustus palgakasv 5%ni. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%.
Tööturu näitajad olid enne kriisi veel tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini.
Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses on siiski alles ees.
Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud.
Noorte finantskäitumise uuringust selgus, et nende harjumus säästa on tõusuteel.
Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu.
Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud.
Leedukate reaalne tarbimine on Eurostati arvutuste järgi ühe elaniku kohta oluliselt suurem ehk leedukad tarbivad kas ...
Tööturul jätkuvad töötaja jaoks soodsad arengud. Tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist. Statistikaameti ...
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2019. aasta esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga 8 ...
Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal.Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki ...
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 euroni, kerkides aastaga 7 protsenti. Maksu- ja ...
