Euroopa Keskpanga otsust intressimäärade osas segab ebaselgus
Sel nädalal teevad oma intressimäärade otsused mitmete riikide keskpangad – Euroopa Keskpanga (EKP) kõrval muuhulgas veel USA Föderaalreserv, Inglise, Jaapani ja Kanada keskpangad. Samas on ebaselgus Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade kõrgemal püsimise kestvuse osas teinud keskpankadel rahapoliitiliste otsuste tegemise keeruliseks.
Sõja mõjud on täiendav löök Euroopa majandusele
Olukord Lähis-Idas ning kõrgemad energia ja muude toorainete hinnad on Euroopas juba inflatsiooni kiirendanud ja vähendanud majanduskasvu väljavaadet. Euroala majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks halvenes aprillis järsult ning inflatsiooni kiirenemist ja selle mõju peavad ökonomistid taas euroala majandusele üheks suuremaks riskiks.
Sõja mõjud on täiendav löök Euroopa majandusele, mis seisab juba niigi silmitsi USA kaubandustariifide, Hiina konkurentsi ning rohemajandusele ülemineku ja digitaliseerimisega seotud raskustega.
Nii teataski eelmisel nädalal EKP peaökonomist Philip Lane, et kuna Iraaniga toimuva sõja kestvuse kohta piisavat selgust pole, siis on väga raske hinnata selle kogumõju. Kas tegemist on ajutise või suurema šokiga Euroopa majandusele? Ka keskpanga presidendi, Christine Lagarde’i, sõnul on vaja koguda rohkem infot lõplike järelduste tegemiseks sõja mõju kohta inflatsioonile.
Euroopa Keskpank sel nädalal oma intressimäärasid ei muuda
Praeguse konsensuse järgi EKP sel nädalal oma intressimäärasid ei muuda. Küll aga tuleb tal olla valvsam, et ei korduks 2021-2022. aastate viga, kui tollal kiirenenud inflatsiooni peeti mööduvaks, sellest tulenevalt viivitati intressimäärade tõstmisega ning inflatsioon tõusis väga kõrgele, mis muutis selle kontrolli alla saamise omakorda keeruliseks.
EKP märtsikuise baasprognoosi järgi tõusevad hinnad euroalal tänavu 2,6% – ehk üle keskpanga inflatsiooni eesmärgi (2%) – ja järgmisel aastal 2%. Ka Eestis oleme inflatsiooni prognoosi kõrgemaks tõstnud. Kuigi turgude hinnangul praegune eskalatsioon leeveneb varsti, arvas aprilli keskel Bloombergi läbiviidud uuringus ligi 90% ökonomistidest, et inflatsioon püsib keskpikas ettevaates keskpanga sihttasemest kõrgem.
Ilmselt tõstetakse intressimäärasid juunis
Nii ökonomistid kui finantsturud ootavad intressimäärade tõstmist (0,25 protsendipunkti ehk 2,25%-ni) EKP nõukogu juunikuisel kohtumisel. Kui suurema osa ökonomistide arvates tõstab keskpank intressimäärasid tänavu korra, siis finantsturgude hinnangul tehakse seda kahel korral, kokku 0,5 protsendipunkti. Samas oodatakse energiahindade languse eeldusel järgmisel aastal taas intressimäärade kärpimist.
Intressimäära kõrval mõjutab laenunõudlust ka kindlustunne
Ootused keskpanga intressimäärade otsuste kohta mõjutavad teatavasti turuintressimäära ehk euribori. Finantsturgude ootused turuintressimäärade tõusu kohta on viimasel ajal palju muutunud ja muutuvad ka edaspidi – peamiselt sõltuvalt euroala inflatsiooni väljavaatest.
Kui pool aastat tagasi oodati 3 kuu euribori kerkimist selle aasta detsembriks 2%-ni, siis nüüd 2,7%-ni. 6 kuu euribori juures peaks see tähendama ligi 3%, mis on praegusest 0,5 protsendipunkti ja eelmise aasta keskpaika jäänud madalaimast tasemest ligi protsendipunkti võrra kõrgem intressimäär.
Intressimäära kõrval mõjutab laenunõudlust ka ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne. Kuigi märtsis Eestis kindlustunne nõrgenes, oli see aastatagusega võrreldes tublisti parem. Nii ettevõtete kui majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv oli siis jätkuvalt tugev, suurenedes aastases võrdluses vastavalt 10 ja 12%. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.
