Euroopa Keskpangal on veel vara intressimäärasid muuta
Sel nädalal teevad mitmed keskpangad üle maailma oma rahapoliitikat puudutavad otsused, mille mõju ulatub kokku ligi kahe kolmandikuni maailmamajandusest. Teiste hulgas koguneb ka Euroopa Keskpanga nõukogu, et otsustada, kuidas käituda muutunud geopoliitilises olukorras ja mida teha kõrgemale tõusnud energiahindade juures intressimääradega.
Toormeturud peavad nafta pakkumisšokki ajutiseks
Paraku sõltub keskpanga otsus suuresti sellest, kui kaua kestab sõda Lähis-Idas, kui kaua hoiab Iraan Hormuzi väina kinni ja kui kaua energiahinnad seetõttu kõrgel püsivad. Mida kauemaks need kõrgeks jäävad, seda suuremat kahju see majandusele teeb.
Kuigi naftahinnad on kiiresti tõusnud, peavad toormeturud nafta pakkumisšokki siiski ajutiseks ja usuvad, et sõda ei kesta kaua ja nafta pakkumine taastub. Samas on sõja kestvust praegu veel keeruline hinnata, kuna Washingtonil ja Teheranil paistab selle lõpust olema erinev arusaam.
Nii ongi Euroopa Keskpangal veel liiga vara intressimäärasid muutma hakata. Seda enam, et inflatsiooni kiirendada võivate energiahindade langetamine ei ole nende kontrolli all. Samas on kaalul keskpanga usaldusväärsus ja võimekus inflatsiooni juhtida.
Finantsturgude arvates on keskpangal peagi tarvis intressimäärasid tõsta
Ökonomistidel, finantsturgudel ja keskpankuritel endil on ootuspäraselt erinev arvamus keskpanga intressimäärade väljavaate kohta. Kui Euroopa Keskpank tõenäoliselt jälgib lähiajal olukorda ja on valmis vajadusel tegutsema ning paljud ökonomistid sel aastal veel intressimäärade tõstmist ei oota, siis finantsturgude arvates võidakse raha hinda tänavu kergitada isegi 1-2 korral, kokku 0,5 protsendipunkti. See näitab, et finantsturud on toormeturgudest naftahinna ja inflatsiooni osas pessimistlikumad.
Küll on aga Bloombergi viimases küsitluses osalenud ökonomistidest 60% arvamusel, et risk inflatsiooni kiirenemiseks on suurenenud ja 80% vastanutest arvas, et Euroopa Keskpanga järgmine intressimäärade otsus tehakse nende tõstmiseks (varem arvas nii 59%).
Kuue kuu euribor on viimase pooleteise nädalaga kiiresti ülespoole liikunud, mis näitabki, et finantsturud arvestavad lähikuudel inflatsiooni kiirenemise ja keskpanga intressimäärade võimaliku tõusuga. Kui pool aastat tagasi oodati kolme kuu euribori jõudmist tänavu detsembriks 2 protsendini, siis nüüd (18. märtsil) juba 2,5 protsendini. Kuue kuu euribori korral võib see aga tähendada ligi 2,7 protsenti, ehk umbes 0,7 protsendipunkti võrra kallimat rahahinda võrreldes möödunud aasta keskpaigaga, mil see turuintressimäär madalaim oli. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praeguste teadmiste järgi kujundatud turuootustega, mis sõja väljavaate selginedes muutuvad.
Eesti majapidamiste ostujõud ei lange
Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk suurenema tänavu nominaalselt ligi 10%, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi netopalga korraliku reaalkasvu ja ostujõu paranemise. Praeguste kütusehindade juures peaks keskmise netopalgaga saama tänavu osta kuus ligikaudu sama palju autobensiini, nagu möödunud aastal – vahed on üsna väikesed.
Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Töötlevas tööstuses aga enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsivad kaua kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.
