Intressimäärade tõus lähiajal jätkub

Euroopa Keskpanga eilne intressimäärade tõstmine 0,5 protsendipunkti võrra oli ilmselt enamikele ootuspärane. Nii jõudis hoiuse püsivõimaluse intressimäär 2,5 protsendini. Samuti lubati intressimäärasid tõsta 50 baaspunkti ka järgmisel, märtsis toimuval nõukogu kohtumisel.

Swedbanki hinnangul järgneb sellele veel 25 baaspunktine intressimäärade tõstmine mais, millega ECB hoiuse püsivõimaluse intress kerkib 3,25 protsendini. Euroopa valitsuse võlakirjade tootlused langesid ja aktsiahinnad tõusid, kuna investorite arvates jõuavad intressimäärad mõlemal pool Atlandit varsti tippu.

Keskpangad maailmas on erakorraliselt jõuliselt rahapoliitikat karmistamas, et inflatsiooni alla suruda. Bank of America andmetel tõsteti maailmas eelmisel aastal intressimäärasid kokku üle 275 korra. Selline intressimäärade tõstmine muudab kogu maailmas raha ja laenamise kallimaks. Rahapoliitika karmistamine mõjub reaalmajandusele ja hindadele teatavasti viiteajaga. Samas on igal järgneval intressimäära tõstmisel üha tugevam nõudlust piirav mõju, mis peaks inflatsiooni aeglustama. Samas ei saa keskpank otseselt mõjutada pakkumispoolsetest šokkidest tulenevat inflatsiooni ehk lahendada näiteks energiakriisi. Nõudluse vähendamisele on aga vastu töötanud Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks majapidamistele ja ettevõtetele suunatud suured toetused – mis on küll riigiti väga erinevad. Õnneks on energiakriisi leevenemine vähendanud toetamise vajadust.

Euroopa Keskpank aasta teisel poolel enam intressimäärasid ei tõsta

Arvestades seda, et inflatsioon aeglustub, samas kui euroala majanduskasvu prognoos selleks aastaks on vaid 0,2%, peaks selline rahapoliitika olema juba piisavalt range ning seetõttu keskpank enam intressimäärasid ei tõsta. Sarnane on ka turgude konsensuslik ootus. Nõrgem majanduskasv tähendab ka väiksemat nõudlust, mis omakorda piirab hinnakasvu. Tegelikult on euroala keskmine hinnanguline neutraalne intressimäär ehk selline intressimäär, mis ei stimuleeri ega pidurda majanduskasvu, juba 2% juures või isegi alla selle.

Täiendava efekti inflatsiooni pidurdamisele peaks andma Euroopa Keskpanga bilansimahu vähendamine ehk majanduses ringluses oleva raha vähendamine. Nii kärbitakse märtsist kuni juuni lõpuni keskpanga varaostukavaga soetatud 5 triljoni euro suurust võlakirjaportfelli 15 miljardi euro võrra kuus. Aasta teisel poolel võidakse seda summat suurendada. Samas ei ole bilansimahu vähendamine keskpanga peamine rahapoliitiline instrument, millega inflatsiooni pidurdada. Peamisteks instrumentideks on ikkagi intressimäärad.

Järgmisel aastal hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid langetama

Kuigi euroala põhiinflatsioon on aeglustunud juba kolm kuud järjest ja jõudis jaanuaris esialgsete arvestuste järgi 8,5 protsendini, on selle taga peamiselt energiahindade langus. Ilma energiata jaanuaris inflatsiooni kiirenemine jätkus. Energiahinnad ei ole veel täiel määral kõikidesse kaupadesse ja teenustesse jõudnud. Madalamatel energiahindadel on aga üha väiksem mõju majandusele. See peaks hakkama baasinflatsiooni pidurdama. Eelmisel aastal muutis nõrk euro dollari suhtes imporditud kaubad, sealhulgas energia, kallimaks. Sel aastal euro küll tugevneb, kuid peaks jääma ikkagi dollari suhtes pikaajalisest keskmisest nõrgemaks. Kuna Swedbanki prognoosi järgi jõuab euroala inflatsioon Euroopa Keskpanga rahapoliitilise eesmärgini ehk 2 protsendini selle aasta lõpus, annab see keskpangale võimaluse järgmisel aastal intressimäärasid langetama hakata. Nii peaks meie hinnangul Euroopa Keskpank oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viima järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini. Eesti inflatsioon väheneb Swedbanki prognoosi järgi küll eelmise aasta 19 protsendilt sel aastal 9 protsendini, kuid neljandas kvartalis peaks hinnakasv olema ligi 6%.

Kiire hinnakasv võib püsida ka oodatust kauem

Muidugi võib arvestada riskiga, et euroala majandus kasvab oodatust rohkem ja hinnasurved on tugevamad, mis võiks kaasa tuua juunis veel ühe intressimäärade tõstmise. Praegused maagaasi futuurid näitavad küll kogu selle aasta jooksul suhteliselt madalaid hindasid, kuid ei saa ju kindlalt väita, et Euroopas on energiakriis läbi ja piisav energiaga varustatus on tagatud. Samuti võib Hiina majanduse avamine suurendada nõudlust oodatust rohkem ja koos sellega tõsta erinevate toorainete ja energia hindu. Sel juhul peaksid keskpangad inflatsiooni pidurdamiseks intressimäärasid võib-olla rohkem tõstma. See pole aga praegu meie põhistsenaariumis.

Kuue kuu euribor võib tõusta 4% lähedale

Euribor on Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise ootuses kiiresti tõusnud – 6 kuu euribor on kerkinud juba üle 3%. 3 kuu euribori futuuride järgi võib see turuintressimäär tõusta käesoleva aasta septembriks ligi 3,6 protsendini ning hakata seejärel tasapisi langema. Kuna 6 kuu euribor on 3 kuu omast ligi 0,5 protsendipunkti kõrgemal, võib see turuintressimäär tõusta isegi veidi üle 4%. Samas võivad futuurid kiiresti muutuda. Iga 0,5 protsendipunktine euribori tõus kergitab keskmise uue eluasemelaenu tagasimakset kuus ligi 30 eurot. Sügisel, kui euribor taanduma hakkab, mõjutab see laenukliente aga kuuekuulise viivitusega.