Jaekaubanduse müügimaht suureneb

Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas juunis aastases võrdluses küll 5%, kuid seda kergitas paljuski eelmise aasta tavapärasest madalam võrdlusbaas. Kuigi kuude lõikes on jaekaubanduse mahukasv kõikunud, siis käesoleva aasta kokkuvõttes kasvas see siiski päris korralikult – ligi 4%.

Mis toetas jaekaubanduse kasvu enim?

Nii juunis kui ka aasta esimese poole jooksul üldiselt mõjutasid jaekaubanduse kasvu kõige rohkem mootorikütuse müügiga seotud ärid ja spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse tööstuskaupu, näiteks arvuteid, raamatuid, sporditarbeid ja mänguasju.

Samas pidurdas kasvu enim nn supermarketite müügimahu kukkumine. See on kestnud juba 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid mõned üksikud tagasihoidliku kasvuga kuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle vähenemisel ka ulatuslikum mõju.

Juba pikka aega on tugevasti kahanenud ka toidukaupluste müügimaht (nii juunis kui ka kuue kuu keskmisena ligi veerandi). Kuid kuna toidukauplustel on jaekaubanduses tagasihoidlik osakaal, on ka nende mõju kogu selle sektori müügimahule tagasihoidlik.

Netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb

Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu vähenemise ja kiire inflatsiooni mõjul läks aasta alguses ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Kui jaekaubandusettevõtete müügimaht suureneb, siis Swedbanki kaardimaksete vähenemise süvenemine püsivhindades teises kvartalis näitab, et eratarbimine tervikuna – ja jaekaubandus on osa sellest – on tõenäoliselt jätkuvalt nõrk.

Järgmiseks aastaks plaanitud nn maksuküüru kaotamise mõjul suureneb keskmise palgasaaja ostujõud ning see peaks tarbimise kasvu toetama.

Intressimäärade langus hakkab tarbimist toetama

Tarbimist peaks üha enam hakkama positiivselt mõjutama ka intressimäärade langus. Laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor on 2023. aasta oktoobri tipust langenud juba enam kui kaks protsendipunkti. 12,5 miljardi euro suuruse eluasemelaenuportfelli juures tähendab see küll ligi 250 miljoni euro võrra vähem intressimakseid, kuid tegelikult on olukord mõnevõrra erinev. Eriti kuna laene võetakse juurde ja euribori languse mõju avaldub järk-järgult. Intressimäärade languse tõttu on tähtajalised hoiused muutunud vähem atraktiivseks ja ka sealt vabanes jaanuari lõppu jäänud tipuga võrreldes juuni lõpuks ligi 260 miljonit eurot. Samas on tähtajaliste hoiuste 34% osakaal pikemas ajavõrdluses jätkuvalt suur.

Eesti inimeste tehtud kulutuste osakaal välismaal ei ole küll nii suur kui enne pandeemiat, kuid on esialgsetel andmetel siiski lähedal 6%-le eratarbimise kulutustest. Samas toovad ka turistid Eestisse raha (ligi 7% eratarbimisest), kuid see jaguneb kaubanduse kõrval veel paljude valdkondade peale, nagu hotellid ja restoranid, transport, kontserdid, meelelahutus ja muud teenused.

Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused näitavad, et inimeste kindlustunne jätkab halvenemist ning on ajalooliselt väga madalal tasemel. Samas näitavad jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele, et see olukord ei pruugigi olla nii halb.