Kolmanda kvartali majanduskasvus oli oluline mõju valitsemissektoril
Eesti majandus näitas kolmandas kvartalis küll aeglast kasvu (0,9%) – mis vastas ka meie ootustele – kuid selle taga oli peamiselt valitsemissektori ja maksude (eriti käibemaksu) laekumise mõju.
Kuigi erasektori lisandväärtus tervikuna kahjuks ei kasvanud, oli pilt tegevusalade järgi väga erinev. Lisandväärtus suurenes vähem kui pooltes tegevusalades. Enim toetasid majanduskasvu töötlev tööstus, energiatootmine ja kinnisvaraarendus, samas kui suurimaks piduriks oli lisandväärtuse langus hulgi- ja jaekaubanduses ning transpordisektoris.
Välisnõudlus lubab eksporti kasvatada
Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on välisnõudlus tasapisi kosumas. Nii jätkus kolmandas kvartalis kaupade ekspordimahu mõõdukas, ligi 4% kasv, mis lükkas tagant ka töötlevat tööstust. Teenuste eksport tegi aga ligi 8% tõusu, millest suuremat kasvu nägime kolm aastat tagasi.
Kuigi kaupade ja teenuste eksport kokku kasvas ligi 6%, tuli umbes sama tempoga järele ka import, mis näitab nii ekspordiks vajaminevate tootmissisendite kui ka kodumaise nõudluse suurenemist. Kolmandas kvartalis oli väliskaubandussaldo küll ülejäägist, kuid kui arvestada hinnakasvu mõju, jäi see puudujääki, mis pidurdas veidi majanduskasvu.
Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem müüa. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime aga paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril.
Sisenõudluse maht on majanduses loodud lisandväärtusest suurem
Kui majanduses loodud lisandväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,4%, siis sisenõudlus (mis koosneb era- ja valitsemissektori tarbimisest, investeeringutest ja varude muutusest) suurenes 0,5%. Nii ongi sisenõudluse maht SKP-st veidi suurem. Sisenõudluse kasvu taga oli aga valitsemissektori sel aastal üha kiirenenud kasv, samas kui eratarbimine ja investeeringud vähenesid.
Eratarbimise langust näitavad ka vähenenud kaardimaksete maht (kaardimaksed, milles on arvestatud ka inflatsiooni mõju). Selle aasta esimese kolme kvartaliga ongi eratarbimise maht aastatagusega võrreldes veidi vähenenud (0,1%), mis on olnud ka oodatud tulemus, arvestades majapidamiste vähenenud ostujõudu. Investeeringute langust vedas erasektor, kuid valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud suurenesid. Nii ongi ka SKP tarbimise poolel näha, et kolmanda kvartali majanduskasvu toetas paljuski valitsemissektor.
Järgmisel aastal elavneb majandus valitsemissektori fiskaalsete stiimulite toel
Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste ostujõu paranemine eratarbimist järk-järgult suurendama, samas kui madalamad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid. Majapidamiste kindlustunne on juba tänavu teisel poolaastal tublist paranenud.
Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori töötajate palkade tõstmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsemissektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid, tõstavad suuremad avaliku sektori investeeringud – peamiselt kaitsesse ja taristusse – seda määra järgmisel aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.
Tänavu esimese kolme kvartaliga suurenes SKP püsivhindades vaid 0,3%. Meie prognoosi järgi tuleb Eesti majanduse selle aasta kasvuks 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad järgmisel aastal sellele hoogu juurde ning viivad kasvu praeguste hinnangute järgi 2,3%-ni. Tugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu küll kiirendada, kuid selle tagajärjel suurenev riigieelarve puudujääk muudab majanduse haavatavamaks.
