Majanduskommentaar: jaekaubanduse taastumine on vaevaline
Eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht pöördus tänavu augustis taas langusesse ning vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2%. Jaekaubanduse mahukasv on kuude lõikes sel aastal palju kõikunud ning kaheksa kuuga on see kasvanud 3% üle eelmise aasta taseme. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on küll eelmise aasta madalseisust paranenud, kuid on pikaajalisest keskmisest veel oluliselt nõrgem.
Suurimaks languse mõjutajaks on supermarketid
Augustis panustas langusesse enim müügimahu kukkumine nn supermarketites, kus müüakse peamiselt toidukaupu, aga ka muid tööstuskaupu. Neis langes müügimaht aastases võrdluses 4%. Supermarketite müügimaht on languses juba 2022. aasta aprillist ning tagasihoidlikku kasvu on esinenud vaid üksikutel kuudel. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle languse mõju kogu jaemüügimahule suur.
Suurema negatiivse panuse andsid veel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplused, kus müügimaht vähenes samuti 4%, ning posti või interneti teel kaupu müüvad kauplused, mille osakaal jaekaubanduses ei ole suur, kuid mille müügimaht vähenes augustis koguni 14%.
Pikemat aega on müügimaht kahanenud ka toidukauplustes ja kaubamajades. Mõlemas on see kestnud 2022. aasta septembrist. Erinevalt supermarketitest on vaid toidukaupadele spetsialiseerunud kauplustel jaekaubanduses väga tagasihoidlik osakaal. Ka kaubamajade osakaal ei ole suur. Seega on selle mõju kogu jaekaubanduse müügimahule väike.
Jaekaubanduse müügimahtu toetasid seevastu augustis enim mootorikütuse müügiga tegelevad kauplused.
Kõrge inflatsioon ja maksutõusud on andnud löögi majapidamiste kindlustundele
Palgakasvu aeglustumise, maksutõusude ja kõrge inflatsiooni tõttu on palgasaajate ostujõud tänavu languses ning piirab tarbimist. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi ei ole majapidamiste kindlustunne tänavu paranenud. Kui jätta välja majapidamiste kindlustunde pikaajaline võrdlus, arvestades küsitlusmetoodika muutust 2022. aasta mais, on majapidamiste kindlustunne 2023. aasta algusest pidevalt langenud.
Suurem osa intressimäärade langusest on praeguseks juba toimunud ning selle mõju jõuab järk-järgult veel laenulepingutesse. Tänu sellele vähenevad laenukohustustega majapidamiste laenumaksed ning rohkem vahendeid jääb tarbimiseks ja säästmiseks.
Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral, tänavu detsembris ja järgmise aasta veebruaris. Sellega koos langeb veel mõnevõrra ka laenulepingute aluseks olev euribor.
Koos majanduskasvu kiirenemisega paraneb aga olukord tööturul. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks samuti kindlustunnet parandama ja tarbimise kasvu toetama.
