Soodsamad intressimäärad on majandusaktiivsust parandamas
Euroopa Keskpank peaks selle nädala kohtumisel oma intressimäärad samaks jätma. Sellisel juhul püsiksid need muutmata juba alates möödunud aasta juulist.
Euroala majandus on taastumas, kuid see seisab endiselt silmitsi mitmete väljakutsetega. Eelmise aasta 1,5% kasv oli küll üle pikaajalise keskmise, kuid see ei olnud laiapõhjaline – ainuüksi Iirimaa panustas euroala majanduskasvu ligi 40%.
Euroala inflatsioon liikus juba eelmise aasta lõpus alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% ja jääb meie hinnangul ka tänavu sellest piirist madalamale. Samas ei ole see veel piisav, et Euroopa Keskpank peaks majanduse täiendavaks stimuleerimiseks nüüd oma intressimäärasid langetama.
Keskpank võib intressimäärasid kärpida, kui euro liigselt tugevneb
Kuigi me jääme veel praegu prognoosi juurde, et Euroopa Keskpank lähema kahe aasta jooksul oma intressimäärasid ei muuda, võib dollari suhtes liigselt tugevnev euro seda väljavaadet muuta. Rahaturud on Euroopa Keskpanga tänavust intressimäärade langetamise tõenäosust tõstnud 25 protsendini. Selle taga on Austria keskpanga juhi hiljutine hoiatus, et kui euro tugevnemine hakkab oodatust enam inflatsiooni pidurdama, tuleks kaaluda intressimäärade langetamist.
Tugevam euro dollari suhtes võib kahjustada küll euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, kuid seda mõju leevendab dollaris nomineeritud kaupade impordi odavnemine. Samas aitab impordi odavnemine kaasa euroala inflatsiooni aeglustumisele.
Eurostati andmetel oli ülemöödunud aastal Eesti ühisturuvälises ekspordis dollari osakaal 28% ja impordis 42%. Kuigi meie EL-i siseses kaubanduses olid need osakaalud väiksemad, on dollari vahetuskursi otsene ja kaudne mõju kokku siiski arvestatav. Kui aga vaadata kõiki Eestis tehtud piiriüleseid tehinguid, toimuvad need valdavalt euros. Möödunud aastal oli euros tehtud tehingute osakaal ligi 98% ja dollari osakaal oli vaid ühe protsendi juures.
Keskpanga intressimäärade väljavaadet võivad mõjutada ka jätkuvalt suured geopoliitilised pinged. Samuti näitasid tänavused esimesed nädalad, et kaubanduskokkulepe USA-ga võib olla habras.
Soodsamad intressimäärad on kasvatanud laenumahte
Viimase enam kui kahe aasta jooksul allapoole tulnud turuintressimäärad jätavad majapidamistele ja mittefinantsettevõtetele rohkem vahendeid tarbimiseks, investeeringuteks ja säästmiseks.
Eelmisel aastal võeti Eestis uusi eluasemelaenusid varasemaga võrreldes 24% rohkem ja ettevõtted laenasid 31% enam. Tarbimise ja investeeringute kasvu eelduseks on aga kindlustunde paranemine.
Majandussektorite üldine kindlustunne ongi paranemas, sealhulgas näitab alates möödunud aasta keskpaigast kasvu ka majapidamiste kindlustunne. Nii peakski soodsamatel intressimääradel olema tänavu Eestis tulumaksumuudatuste ja valitsemissektori suuremate taristu- ja kaitseinvesteeringute kõrval majandusele täiendav positiivne mõju.
