Trump mängib dollari rolliga maailmas

Teatavasti on USA dollar maailmas peamine reservvaluuta. Eri riikide välisvaluuta reservides oli selle osakaal eelmisel aastal ligi 57%, samas kui suuruselt teise valuuta ehk euro osakaal oli 20%. Seega paistab dollaril olevat kõigutamatu juhtpositsioon.

Kuigi dollari osakaal maailmas reservvaluutana on viimase 25 aasta jooksul vähenenud, on selles nomineeritud võlakirjade osakaal tublisti suurenenud. Üle poole rahvusvahelistest maksetest tehakse dollaris (kui jätta välja euroala-sisesed maksed) ning samuti toimub dollaris veidi üle poole maailmakaubandusest. Võrdluseks, Eesti piiriülestes tehingutes domineerib euro ja USA dollari osakaal oli eelmisel aastal vaid 2%. USA dollar on olnud maailmas juhtiv valuuta juba möödunud sajandi kahekümnendatest aastatest ning USA president Donald Trump ja tema valitsuse rahandusminister on lubanud dollari juhtpositsiooni maailma reservvaluutana hoida.

Miks USA dollar on suurim reservvaluuta maailmas?

Dollari domineerimise taga on USA majanduslik ja geopoliitiline jõud. Ameerika kapitaliturud on suured, maailmale avatud ja likviidsed, mis muudavad välisinvestoritele USA võla ostmise võrdlemisi lihtsaks. Lisaks USA võlakirjadele ostavad välisinvestorid aktsiaid. USA võimekus pakkuda innovatsiooni ja arendada uusi tehnoloogiaid on meelitanud selle majandusse palju väliskapitali, mis omakorda on põiminud USA majanduse ülejäänud maailmaga. Lisaks majanduslikele põhjustele on dollari ülemvõimu taga USA sõjaline jõud maailmas. Sõjaline domineerimine annab investoritele suurema kindlustunde riigi majanduse stabiilsuse, sinna investeeritud kapitali püsimise ja sellelt teenitud tulu kasvu suhtes.

Kõik see on muutnud USA dollari turvavaluutaks, mis tugevneb majanduslike ja geopoliitiliste riskide korral. Näiteks euro suhtes on dollar globaalse finantskriisi järgsel ajal ehk viimase 16 aastaga tugevnenud ning jõudnud üle pikaajalise keskmise taseme. Dollari tugevnemise taga on ka Föderaalreservi mõnevõrra karmim rahapoliitika, mis hoiab intressimäärasid kõrgemal.

Tugev valuuta ei ole aga USA valitsusele meeltmööda. See on küll kasulik USA-sse imporditud kaupade tarbijatele, kuid importi soodustades suurendab see väliskaubanduse puudujääki, samas kui eksportivate ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halveneb.

USA sanktsioonid võivad vähendada dollari juhtrolli maailmas

Mõistagi on dollari laialdane kasutamine maailmas USA-le kasulik. Arvestades USA suurt võlga ning eelarve- ja väliskaubanduse puudujääki, saab ta laenata raha odavamalt kui muidu. Riigivõlakirjade intressid on siiski suhteliselt kõrged. Samuti annab dollari domineerimine rahvusvahelises finantssüsteemis USA-le parema võimaluse survestada teisi riike sanktsioonidega.

Dollari osakaal maailmas reservvaluutana väheneb, kuna keskpangad mitmekesistavad oma reserve, lisades sinna muid valuutasid ja kulda. Kuigi dollari domineerimine võimaldab USA-l oma geopoliitilisi huve sanktsioonidega juhtida, suunab see mitte ainult sanktsioneeritud riike otsima dollarile alternatiive, et muuta ennast USA finantssüsteemist vähem sõltuvaks. Dollari osakaalu vähendavad ka uuendused makse- ja arveldustehnoloogiates, keskpankade digivaluutade arendamine, aga ka näiteks Hiinas oma makse- ja arveldussüsteemide üha suurem kasutamine.

Trump juhib USA-d justkui eriõigustega riiki

Donald Trump püüab dollari domineerimisest jõuga kinni hoida ning on ähvardanud riike kõrgete tollitariifidega, kui need asendavad dollari oma väliskaubanduses ja valuutareservides muude valuutade või varadega. Näiteks on Trump ähvardanud BRICS-i riike 100% tollimaksudega, kui need asendavad dollari muude valuutadega. Välisvaluuta reservide struktuur on aga iga riigi ja keskpanga suveräänne otsus ning Trumpi sund võib dollarist eemaldumist ainult võimendada.

Trumpi veidi enam kui kuu aega kestnud võimul oleku jooksul on USA avaldanud survet ühtemoodi nii oma vastastele kui ka kunagistele liitlastele. Samas sõlmitakse maailmas palju uusi kaubandusleppeid, kuhu USA-d kaasatud pole. Hiinast on saanud paljudes arengu- ja arenevates riikides juhtiv kaubanduspartner. Rahvusvahelistes institutsioonides, kust USA on eemaldunud või eemaldumas, võtab juhtrolli üle keegi teine. Janet Yelleni, kunagise Föderaalreservi juhi ja hiljutise USA rahandusministri hinnangul võivad USA ühepoolsed sanktsioonid, jõuline protektsionism ja tõhusas välismajanduspoliitikas ebaõnnestumine ohustada dollari juhtpositsiooni maailmas. Seda tõenäoliselt küll pikemas vaates.

Egoistlik välispoliitika vähendab investorite usaldust USA vastu

USA üha suureneva riigivõla finantseerimine sõltub paljuski sellest, millisena säilib pikemas vaates selle juhtpositsioon maailma finantssüsteemis. USA ei saa lubada endale vastandumist liiga paljude (suurte) riikidega, kuna tal on tarvis väliskapitali oma võla finantseerimiseks. Praegu USA-sse kapitali suunavad riigid võivad tulevikus ise rohkem kapitali vajada. Koos maailma killustumisega muutub ka välistehingutes kasutatavate valuutade koostis ning see ei pruugi toimuda USA-le meeldivas suunas.