EKP intressitõus on suunatud inflatsiooniootuste ohjeldamisele
Euroopa Keskpanga selle nädala rahapoliitiline otsus tuleb ajal, mil inflatsioon on tõusnud taas üheks euroala majanduse suurimaks riskiks. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud peamiselt kallinenud energia tõttu ja ulatus mais 3,2%-ni. Samal ajal on kasvanud ettevõtete hinnatõusu kavatsused ning tarbijate inflatsiooniootused, mis näitab, et hinnakasvu kiirenemine lähiajal jätkub.
Ootame tänavu kaht intressitõusu
Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank sel nädalal intressimäära 0,25 protsendipunkti, kusjuures tänavu kergitatakse intressimäärasid kokku kahel korral – lisaks seekordsele tõusule tõenäoliselt veel septembris. See viiks keskpanga intressimäära praeguse 2% pealt 2,5%-ni. Järgmisel aastal peaks keskpank aga intressimäärasid taas langetama. See on praegu ka ökonomistide konsensus.
Sellise stsenaariumi eelduseks on, et sõda Lähis-Idas saab varsti lahenduse ning energiahindade tõus ei muutu püsivaks. Nafta tulevikutehingud viitavad endiselt sellele, et investorid ei oota pikaajalist energiakriisi ega ulatuslikku nõudluse vähenemist maailmamajanduses. Kui energiahinnad hakkavad aasta lõpus allapoole liikuma ning ulatuslikke teiseseid mõjusid inflatsioonile ei teki, peaks ka üldine hinnakasv aeglustuma. Samas tuleb arvestada, et energiakriis mõjutaks inflatsiooni veel mitu kuud pärast võimaliku rahuleppeni jõudmist.
Selles prognoosis on peamine risk aga konflikti eskaleerumine või selle püsimine Lähis-Idas. Siis võivad nii energiahinnad kui ka inflatsioon tõusta kõrgemale ning keskpank peaks kaaluma täiendavaid samme. Viimased sündmused näitavadki, et Iraaniga peatselt rahuleppeni jõudmiseni ja geopoliitiliste pingete rahunemiseni võib minna oodatust kauem aega.
Mure eelkõige inflatsiooniootuste pärast
Euroopa Keskpanga jaoks on oluline, et praegune energiašokk ei kanduks laiemalt üle palkadesse ning teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kui ettevõtted ja majapidamised hakkavad eeldama, et kõrgem inflatsioon jääb püsima, võib hinnakasvu aeglustamine muutuda märgatavalt keerulisemaks. Selles mõttes saab võimalikku intressitõusu käsitleda ennetava sammuna, mille eesmärk ei ole niivõrd reageerida praegusele inflatsioonile, vaid vähendada riski, et inflatsiooniootused liiguvad keskpanga eesmärgist püsivalt kõrgemale.
Keskpank ei taha korrata varasemaid vigu
Praeguses olukorras on Euroopa Keskpanga peamine eesmärk säilitada usaldus nii oma otsuste kui ka hinnastabiilsuse suhtes. Eelkõige tahetakse intressitõusuga anda signaal, et keskpank on valmis reageerima inflatsiooniriskidele ning hoidma inflatsiooniootusi kontrolli all ka keerulisemas geopoliitilises keskkonnas.
Samas tuleb arvestada, et energiahindade põhjustatud inflatsiooni vastu on rahapoliitika mõju piiratud. Liiga kiire intressimäärade tõstmine võib pidurdada euroala majanduskasvu ajal, mil selle väljavaade on niigi halvenenud. Tõenäoliselt tõstab keskpank sel nädalal avaldatavas majandusprognoosis euroala inflatsiooni ja langetab majanduskasvu prognoosi aastate 2026–2027 kohta. Seega tuleb keskpangal teha otsus tingimustes, kus tulevikuväljavaade on tavapärasest ebakindlam. Tõenäoliselt soovib keskpank näidata, et on valmis inflatsiooniriskidele reageerima, kuid samal ajal vältida majanduse liigset pidurdamist.
Mõju Eesti majandusele peaks jääma mõõdukaks
Oodatava intressitõusu mõju Eesti majapidamistele peaks olema piiratud. Kuue kuu euribor on kõikunud juba märtsist alates 2,4–2,6% piires ning finantsturud on keskpanga intressitõusudega suures osas juba arvestanud. Siiski võib turgude praeguste ootuste järgi kuue kuu euribor aasta lõpuks tõusta ligikaudu 3%-ni.
Eespool toodud stsenaariumi korral, kus keskpank tõstab tänavu intressimäärasid pool protsendipunkti ja järgmisel aastal langetab neid, ei tohiks laenumaksed suureneda sinnamaani, mis oluliselt vähendaks majapidamiste tarbimist või ettevõtete investeerimisaktiivsust. Mõnevõrra kõrgemad intressikulud mõjutavad küll kodulaenuga majapidamisi (ligikaudu veerandit majapidamistest), kuid Eesti majanduse üldpildi seisukohalt jääb mõju tõenäoliselt mõõdukaks.
