Lapse tuleviku kindlustamiseks tuleb esiteks peeglisse vaadata

Lapsevanemate seas on üha populaarsem trend avada kohe peale lapse sündi talle kogumis- või investeerimiskonto. Kuidas aga otsustada, kui palju, millal, kuhu või kas üldse lapsele raha koguda? Jagan Sulle oma mõtteid ja viiteid, milliseid võimalusi on lapsevanemal enda lapse tuleviku kindlustamiseks.

Esiteks korrasta enda rahaasjad

Täiskasvanuks saamine on üks kulukamaid eluetappe. Tihti kaasneb ülikooli mineku või vanematekodust välja kolimisega hulk suuri väljaminekuid, mille jaoks on mõistlik juba varakult raha kõrvale panna.
Tihti alustatakse sellega aga valest otsast: lapsele raha kogumisest olulisemgi on see, et vanema enda rahaasjad oleks korras.

Ei ole mõtet avada lapsele kogumiskontot või panna iga kuu raha sahtlisse, kui tulevikus peab ta selle raha eest hakkama sinu enda eest hoolitsema. Niisiis võiks alustada sellest, et vanema enda tagala oleks umbes 3-6 kuu ulatuses kindlustatud.

Seejuures pole vähem oluline ka eeskuju, mida vanem enda rahaasjade korras hoidmisega annab. Kui vanema rahakotis valitseb kaos, ei saa ka laps kodust kaasa piisavat vundamenti, et noore täiskasvanuna arukaid otsuseid teha. Nii võib laps tulevikus sinu hoolega kogutud raha hoopis valedeks otstarveteks kasutusse võtta.

Kuhu raha koguda?

Tihti tundub kõige lihtsam viis raha kogumiseks lihtsalt iga kuu kindla summa kõrvale panemine – olgu see siis sahtlisse, eraldi pangakontole või hoiupõrsasse. Panen aga vanematele südamele, et ehkki see on tõesti kõige lihtsam viis, on sellisel moel kõrvale pandud summa lõpuks lapsele inflatsiooni tõttu kõige vähem väärt.

Pigem võiks koguda raha hoiusele, mis teenib igal aastal kindla protsendi intressi. Suurema riskitaluvusega peredel on aga võimalik kogutud summat ka inflatsiooniga vastassuunas kasvatada, kasutades erinevaid investeerimislahendusi.

Soovitan lapsele kõrvale pandud raha kasvatamiseks eelkõige investeerimisfonde, mis ei ole nii riskantsed kui aktsiatesse investeerimine, andes samas stabiilset tootlust.

Investeerimisfondide abil on inimestel võimalik investeerida mitmetesse aktsiatesse ja võlakirjadesse, hajutades seeläbi oma portfelli. Professionaalsete fondijuhtide hallatavate fondide kõrval on ka teisi, passiivselt juhitud portfelle, mis kasvatavad tootlust veelgi stabiilsemalt ning peavad seeläbi majanduse kõikumistele paremini vastu.

Lapsele raha kogumiseks on kõige populaarsem valik just Roburi fondid, mida on mitmeid erinevaid, kuid pisike küsimustik meie veebis aitab investorile sobiva suuna kätte näidata.

Sobivasse ikka jõudnud lapsega on selliseid valikuid väga hea teha koos, kuna nii saab ta ise sõna sekka öelda selles, kuhu tema raha lõpuks läheb. Swedbankis saab lapsele alates 6. eluaastast ka pangakaardi tellida, millega on võimalik kasutada lisaks maksete ümardamise ehk Rahakoguja lahendust. Nii saab lapsele anda esimese võimaluse kogeda juba ise seda, kuidas väikestest summadest kasvab lõpuks suurem hulk raha.

Kui palju raha kõrvale panna?

Tihti eeldatakse, et lapsele raha kogumiseks peab korraga välja käima suuri summasid. Sellest märksa olulisem on aga järjepidevus. Tegelikult piisab ka juba sellest, kui näiteks iga kuu 10-20 eurot kõrvale panna. Seda tegevust saab väga lihtsasti ka automatiseerida püsimaksete kaudu. Ühes aastas koguneks sel moel juba kokku kolmekohaline summa. Lisades juurde ka hoiuseintressi või võimaliku tootluse, võib kogutud summa kasvada veelgi.

Üks veelgi lihtsam moodus, mida Swedbank oma klientidele pakub, on mikroinvesteerimise lahendus. Sellisel viisil võib ka vanem ise eraldi kontole lapse tulevikuks raha koguda.

Iga kord kaardiga makstes ümardatakse summa euroni ning selle vahe investeeritakse kord nädalas sinu valitud Roburi fondi. See muudab investeerimise veelgi mugavamaks, sest kogu süsteem toimib automaatselt ning väikeste summadena.

Kuidas lapsega koos raha koguda?

Ükskõik mis viisil lapse tulevikku kindlustada, tuleks esimese põhimõttena jälgida, et laps oleks ka ise kogumisprotsessi kaasatud. Alustada võiks võimalikult varakult, selgitades kogumise põhimõtteid vastavalt lapse vanusele.

Teadupärast tekib lastel kõige suurem huvi ikka selle vastu, milles nad saavad ise kaasa mõelda. Hea idee on jagada kooliealisele noorele või teismelisele juba väärtpaberikonto avamise mõtet ning selgitada, miks see talle kasuks tuleb.

Lisaks soovitab ta koos lapsega kokku leppida ka kogumise eesmärgis – kas raha pannakse kõrvale turvapadjaks, esimese kodu sissemakseks, auto ostuks või hoopis välismaal õppimiseks. Kui on ees kindel siht, kuhu tahetakse jõuda, siis on ka kogumise või investeerimise motivatsioon suurem.

Väärtpaberikonto avamisega on oluline ka lapsele selgitada, et kui ta saab 18-aastaseks läheb konto või sealt välja võetud raha täielikult tema kasutusse. Swedbank on muide ainuke pank Eestis, kus alaealised lapsed saavad ise investeerimisega tegeleda väikeste summadega katsetades. Selleks peavad vanemad andma lapsele vajalikud volitused ja avama väärtpaberikonto. See viib meid tagasi täitsa algusesse – vanemad peavad ka ise olema enda raha mõistliku kasutamisega lastele eeskujuks. Sel juhul ei ole ka hirmu, et laps 18-aastaselt ebamõistlikke otsuseid teeks.