Välismaale õppima – kuidas alustada ja kust leida infot? 

Järjest enam noori on osa õpingutest teinud välismaal, mille käigus on võimalik minna nii gümnaasiumi ajal õpirändele või ülikooli ajal vahetussemestrit või -aastat tegema. Sellised kogemused annavad võimaluse end mugavustsoonist välja raputada ning tutvuda uue kultuuri ja keelega. 

Välismaale õppima minek tähendab palju enamat kui lihtsalt koolitunde. See annab kogemuse, mis aitab muutuda iseseisvamaks ning saada selgust, mida sulle tegelikult teha meeldib ning millises suunas üldse soovid edasi liikuda.  

Loretta, kes õppis ülikooli ajal semestri Portugalis Lissabonis, soovitab kindlasti välismaale minna. „Enne ei saanud ma aru, miks on välismaal õppimise kogemus oluline, alles hiljem mõistsin, kui palju see juurde annab,“ märgib ta. Esiteks tähendab mõneks ajaks välismaale kolimine astumist tundmatusse ja loobumist harjumuspärasest elust. See omakorda annab julguse proovida uusi asju ning kasvatab enesekindlust.  

Muidugi võib selline muutus olla esmalt ka hirmutav, kuid vahetusperioodi lõpuks ollakse enda üle uhke ning tänulik kõigi nende kogemuste üle, mida välismaal õppimine võimaldab. 

Õppima saab minna nii gümnaasiumi kui ka ülikooli 

Välismaale õppima minekuks on mitu võimalust. Gümnaasiumis saab minna lühikesele õpirändele või vahetusaastale, kus elatakse tavaliselt kohalikus peres. Ülikoolis on populaarne Erasmus+ programm, mis võimaldab minna semestriks või aastaks välismaale.  

Lisaks on võimalik pärast gümnaasiumi minna kohe välismaale bakalaureuse- või magistriõppesse. Sellisel juhul tuleb selgeks teha ülikooli vastuvõtutingimused, õppekava sisu, õppemaks ja ligikaudsed elamiskulud. Samuti tuleb tihti esitada keeleoskust tõendavad dokumendid.  

Loretta soovitab tudengil alustuseks katsetada lühemat perioodi. „Soovitan minna Erasmusega semestrit tegema, kui ei ole kindel, kas tahad kogu ülikooliaega välismaal veeta,“ soovitab ta. Siin võib anda hea teeotsa kätte ülikooli juures tegutsev õpirändekeskus, kus saab oma plaanid täpsemalt läbi rääkida ning arutada ka seda, kuidas semester välismaal klapib õpingutega kodumaal.  

Kui on soov minna väljapoole Euroopa Liitu õppima, tuleb arvestada ka vajadusega taotleda viisa või elamisluba ja teha ravikindlustus.  

Esimene samm: info kogumine 

Kui otsus tehtud, on tarvis alustada info kogumisest: milliseid võimalusi pakutakse, mis dokumente oodatakse, kuidas elamist ja õpinguid rahastada. Info otsimise ning ettevalmistusega tuleks alustada vähemalt aasta kuni poolteist varem, sest kandideerimine ja dokumentide kogumine võtavad aega.  

Siin on mõned head allikad, kust leiad välismaal õppimise kohta infot. 

• Haridus- ja Noorteameti lehele „Stipendiumid õppimiseks ja töötamiseks välismaal“ on koondatud stipendiumivõimalused välismaal kõrgkoolis õppimiseks, kursusel või konverentsil osalemiseks vms.  

• Your Europe’i haridusportaalis saab praktilist infot teises Euroopa Liidu ülikoolis õppimise vastuvõtutingimustest, toetuste ja diplomite tunnustamisest, lisaks praktilist infot elamisõiguste ja tervishoiu kohta.  

• Programmi Erasmus+ kaudu leiab õppimisvõimalusi välismaa keskkoolis, ülikoolis ja kutsekoolis, samuti üliõpilaste praktikavõimalusi.  

• 14–18-aastastele noortele mõeldud rahvusvaheliste haridusprogrammide lehel YFU Eesti pakutakse infot vahetusõpilaseks mineku kohta üle maailma.  

• Euroopa Liidu lehel Europass on kontrollnimekiri, mis aitab Euroopa Liidus õppimiseks kvalifikatsiooni kinnitada, ning leiab õppeinfo riikide kaupa.  

• Põhjamaade Ministrite Nõukogu grandiprogrammi Nordplus kaudu saab taotleda rahastust Baltimaades ja Põhjamaades õppimiseks.  

Lisaks on kasulik vaadata videoid või rääkida tuttavatega, kes on juba selle teekonna läbinud, et saada täpsem ettekujutus, mis ees ootab. Näiteks YFU Eesti lehelt leiab vahetusõpilaste blogid.  

Merily, kes käis vahetussemestril Itaalias Roomas, tegi palju eeltööd. „Sotsmeediast ja sõprade käest sain infot, lisaks vaatasin YouTube’i videoid. WhatsAppis liitusin kooli gruppidega, sealt tuli infot asukoha kohta,“ meenutab ta.  

Alusta ettevalmistustega varakult 

Nagu öeldud, tasub välismaale õppima mineku ettevalmistustega alustada varakult. Esmalt vali riik ja kool, mis sind päriselt huvitavad – oluline on, et tunneksid selle kohaga sidet.  

Ning siis asu tegutsema.  

• Mõtle kulud läbi ja asu raha koguma, sest toetus ei pruugi katta kõiki kulusid.  

• Kui plaanid minna täisõppesse, uuri peale rahvusvaheliste ja Eesti toetuste ka konkreetse ülikooli või riigi toetusi.  

• Pane kokku vajalikud dokumendid: tunnistused, CV, motivatsioonikiri jne.  

• Vaata üle keelenõuded. Ingliskeelsetel erialadel küsitakse tavaliselt IELTS-i või TOEFL-i testi tulemust, Prantsusmaal või mõnes teises mitteingliskeelses riigis võib vaja minna vastava keele eksamit, näiteks prantsuse keele korral DELF-i või DALF-i.  

• Jälgi kandideerimise tähtaegu.  

• Planeeri majutus ja elukorraldus.  

Täisõppesse kandideerides võib taotlemine kesta kauem ja tarvis minna rohkem dokumente, näiteks motivatsioonikirja, soovitusi või teste.  

Välismaale õppima minek annab kogemuse, mis avardab silmaringi ja arendab sind inimesena. Kui sinu mõtted on saanud selgemad piirjooned, tee oma plaanidega esimene samm – see võib sind viia väga kaugele.