Eesti pensionisüsteemil on tugev vundament, järgmine samm on tööandjapension
Rahvusvaheline Mercer CFA Institute Global Pension Index hindab igal aastal maailma pensionisüsteeme, mõõtes nende piisavust, jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust. Eeskujuliku hinde „A“ pälvisid tänavu Holland, Island, Taani, Singapur ja Iisrael – riigid, kus pensionisüsteem on samaaegselt toimiv, paindlik ja pika vaatega.
Eesti selles uuringus küll ei osalenud, kuid raporti järeldused annavad hea mõõdupuu, mille järgi enda arengut hinnata. Ja meil on põhjust optimismiks.
Meil on tugev algus
Eesti kolmesambaline süsteem on ülesehituselt väga hea lähtekoht – see ühendab riikliku kindlustuse, isikliku kogumise ja vabatahtliku lisapanuse. Lühikese, vaid veerandsajandi pikkuse ajalooga oleme teinud läbi mitu reformi, mis lähevad täpselt sama rada, mida Mercer toob välja maailma parimate süsteemide edu saladusena:
- kogumise mitmekesistamine ja maksusoodustuste kasutamine,
- pensioniea ja väljamaksete paindlikumaks muutmine,
- fondivalitsejate läbipaistvad investeerimispõhimõtted ja aruandlus,
- pensionifondi kui koguja huvide eest seisja selge roll.
Tänu nendele muudatustele on Eesti pensionisüsteem lähenenud rahvusvahelisele parimale praktikale kiiremini, kui võiks nii väikese ja noore riigi puhul oodata.
Kasv ja kindlus käivad käsikäes
Merceri raport märgib, et OECD riikides kasvas pensionivarade maht eelmisel aastal 10%. Eestis kasvas pensionisüsteemis olev raha koguni 25%, mille taga on nii tugevad turud kui ka püsivad sissemaksed. See kinnitab, et inimesed usaldavad süsteemi ja teevad järjepidevalt tuleviku nimel panuseid.
Eestis on tänavu aastast võimalik suunata oma teise pensionisambasse rohkem kui 2% palgast. Seda võimalust on juba kasutanud üle 70 000 inimese – märgiline samm vastutuse võtmisel oma tuleviku eest.
Kohalikud investeeringud on võimalus, mitte kohustus
Mercer rõhutab, et riikidel tasub vältida fondide investeeringute liigset suunamist koduturule, kuid samas luua atraktiivseid võimalusi, kuidas pensioniraha võiks panustada majanduse arengusse.
Eestis tegutsevad fondivalitsejad on seda teinud tasakaalukalt – neljal viiest on juba investeeringuid ka kohalikule turule, näiteks kinnisvara- ja erakapitalifondide kaudu ettevõtlusse.
Oluline on, et pensioniraha jääks pikalt investeeritavaks, mida saab kasutada pikaajaliste projektide rahastamiseks, ilma et see muutuks poliitilise surve vahendiks. Pensionifondide ülesanne on endiselt üks: teenida kogujale tulu ja kindlustada väärikas pension, aga seda nutikalt kasutades saab tuua laiemat kasu nii riigile kui ka ühiskonnale.
Puudu on tööandjapension
Kõik maailma parimaid süsteeme ühendab üks element – tööandjapension. Ilma tööandjate panuseta jääb Eesti pensionide asendusmäär OECD andmetel Euroopa madalamate hulka.
Praegu teeb oma töötajate eest III sambasse sissemakseid umbes 470 tööandjat – vaid mõne tuhande inimese nimel. Samas annaks tööandjapension võimaluse nii tööandjal kui ka töötajal ehitada ühist kindlust tulevikuks ja motiveerida häid töötajaid pikaajaliselt püsima.
Aeg on teha järgmine samm
Mercer soovitab riikidel suurendada era- ja tööandjapensionide osakaalu, vähendada pensionisäästude „leket“ enne pensioniiga ning pakkuda maksusoodustusi kõrgemate panuste tegemiseks. Kõik need soovitused on Eestis teostatavad.
Meil on tugev vundament ja head tulemused. Nüüd on aeg lisada süsteemile kolmas samm – tööandjapensioni viimine uuele tasandile, mis muudaks meie pensionisüsteemi tõeliselt terviklikuks ja tulevikukindlaks.