Kas 45-aastaselt on liiga hilja uuesti pensioniks koguma hakata?
Alates 1. novembrist saavad II sambaga taasliitumise avalduse esitada esimesed inimesed, kes pensionireformi käigus sambast lahkusid. Nüüd võib tekkida küsimus, kas teatud vanuses on uuesti koguma hakkamisel üldse mõtet. Arvutused aga näitavad, et näiteks 45-aastasel võib 20 aastaga pensioniks koguneda ligi 120 000 eurot.
Swedbanki Investeerimisfondide juhi Age Petteri sõnul ei tasu pensioniks kogumise puhul keskenduda liiga palju sellele, mis jäi vahepeal tegemata. „Olulisem on vaadata tulevikku. Kui kogumiseks on veel ees 10, 15 või 20 aastat, on see investeerimise mõttes endiselt pikk aeg,“ lisas ta.
Võtame näiteks 45-aastase inimese, kes alustab II sambasse kogumist uuesti nullist ning teenib Eesti keskmist brutopalka ehk ligikaudu 2250 eurot kuus. II sambasse saab ta suunata omalt poolt 2, 4 või 6% palgast, millele lisandub veel 4% sotsiaalmaksu arvelt.
Kui ta koguks 20 aastat, palk selle aja jooksul ei muutuks ning investeeringute keskmiseks aastatootluseks kujuneks 7%, võiks 2% maksemäära puhul koguneda tema pensionisambasse umbes 71 000 eurot. 4% maksemäära puhul oleks summa ligikaudu 95 000 eurot ning 6% puhul umbes 118 000 eurot.
Kui jagada kogunenud summa lihtsustatult 20 aasta peale, tähendaks 71 000 eurot ligikaudu 300 eurot, 95 000 eurot ligi 400 eurot ja 118 000 eurot ligi 500 eurot kuus lisaks riiklikule pensionile. Tegelik igakuine väljamakse võib olla nii suurem kui väiksem, sõltuvalt sellest, millise väljamakseviisi ja perioodi inimene pensionile jõudes valib.
Olulise osa sellest moodustaks investeeringute võimalik tootlus. 2% maksemäära puhul laekuks 20 aastaga II sambasse sissemaksetena umbes 32 000 eurot ning 7% keskmise aastatootluse korral lisanduks sellele ligi 39 000 eurot tootlust. 4% puhul oleks sissemakseid umbes 43 000 eurot ja arvutuslikku tootlust ligi 52 000 eurot ning 6% puhul vastavalt 54 000 ja 64 000 eurot.
„Pika kogumisperioodi puhul muutub järjest olulisemaks see, et tootlust teenib ka varasematel aastatel kogunenud raha. Loomulikult ei saa tulevast tootlust ette teada ning tegelik tulemus võib kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Arvutus näitab aga hästi, miks on ajal pensioniks kogumisel nii suur roll,“ ütles Petter.
Ka kümme aastat võib anda kümneid tuhandeid eurosid
Kui samade eeldustega inimene alustaks 50-aastaselt ja koguks 15 aastat, võiks tal koguneda 2% maksemäära puhul umbes 44 000 eurot ning 6% puhul ligikaudu 73 000 eurot. 55-aastaselt alustades ja 10 aastat kogudes oleksid vastavad summad umbes 24 000 ja 40 000 eurot.
„Ka kümme aastat ei ole pensionikogumises tähtsusetu aeg. Varem alustades jõuab loomulikult koguneda rohkem, kuid ka hiljem uuesti alustamine võib tähendada pensionieaks kümneid tuhandeid eurosid täiendavat raha. Küsimus ei ole selles, kas ideaalne hetk on juba möödas, vaid selles, mida saab inimene veel ees olevate aastatega oma tuleviku heaks teha,“ ütles Petter.
Septembris vastu võetud seadusemuudatus lühendab II sambast lahkunud inimeste taasliitumise ooteaega seniselt kümnelt aastalt viiele. Alates 1. novembrist saavad taasliitumiseks avalduse esitada üle 100 000 inimese, kes võtsid pensioniraha välja esimese kolme väljamakseperioodi jooksul – 2021. aasta septembris ning 2022. aasta jaanuaris ja mais. Novembris avalduse esitanutel algab uuesti kogumine 1. maist 2027.
Pensionifonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide põhiteabe ja prospektidega aadressil swedbank.ee/fondid ja pea nõu asjatundjaga.
