Mari-Liis Jääger: üks õpetaja võib muuta sadade noorte finantstulevikku
Rahatarkusest rääkides keskendutakse sageli sellele, kui hästi inimesed oma rahaasjadega toime tulevad. Harvem küsitakse, kust need teadmised ja harjumused üldse alguse on saanud. Kui tahame vähendada rahatarkuse lõhet ja kasvatada teadlikumate finantsotsustega põlvkonda, tasub pilk pöörata õpetajate poole, kelle mõju ulatub kaugele noorte tulevikku.
Eestis on üle 19 000 inimese, kelle mõju ulatub igal aastal kümnete tuhandete noorteni – õpetajad. Just seetõttu usun, et üks olulisemaid võtmeid Eesti järgmise rahatarkuse arenguhüppe tegemiseks peitub neis.
Viimase 15 aasta jooksul on rahatarkus liikunud Eestis sõnakõlksust paljude inimeste igapäevaelu osaks. Tänavusest OECD-INFE 2026 täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringust selgub, et Eesti elanike rahatarkus on liikunud tõusvas joones. See on kahtlemata hea uudis. Samas teame kõik, et rahaasjadega seotud mured ei ole kuhugi kadunud. Endiselt on inimesi, kes elavad palgapäevast palgapäevani, satuvad laenuga raskustesse või ei tule igapäevakohustustega toime. Rahatarkuse kasvatamine ja edendamine on meie ühiskonnas jätkuvalt vajalik.
Kool saab viia rahatarkuse iga lapseni
OECD uuringu tulemused näitavad, et inimeste rahatarkust mõjutavad kõige rohkem sissetulek ja haridustase. Kui sissetulekute erinevusi ei ole võimalik kiiresti ületada, siis teadmiste ja oskuste kättesaadavust saab parandada küll.
Ükski laps ei sünni teadmisega, kuidas raha kasutada, säästa või tulevikku planeerida. Need oskused kujunevad aja jooksul inimeste toel, kes on lapse kõrval. Just siin peitubki koolide ja õpetajate erakordne võimalus. Kool on üks väheseid kohti, kus rahatarkus jõuab kõigi lasteni sõltumata nende pere taustast, elukohast või vanemate majanduslikust olukorrast.
Rahatarkuse õppe areng Eestis on olnud muljetavaldav. Olulisi samme on astunud nii eraasutused, vabaühendused kui ka riik – alates Junior Achievementi õpilasfirma programmi jõudmisest Eestisse kuni rahatarkuse pädevusmudeli loomise ja uuendatud riiklike õppekavade vastuvõtmiseni 2023. aastal. Praegu on selgem kui varem, milliseid teadmisi ja oskusi peaksid noored koolist kaasa saama.
Samas ei ole rahatarkuse õpetamine kõikides koolides veel ühtlaselt kättesaadav. TalTechi tudengite Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel tehtud analüüsi tulemused viitavad, et vaid nelja maakonna kõigis gümnaasiumides õpetatakse rahatarkust. See tähendab, et noore kokkupuuderahatarkusega sõltub sageli endiselt sellest, millises koolis ta õpib ning milliste teadmiste ja huviga õpetajad neid teemasid käsitlevad. Siin on arenguruumi.
Õpetaja enesekindlus on oluline
Rahatarkuse õpetamisel ei ole praegu suurim probleem enam õppematerjalide puudus. Väljakutse peitub pigem õpetajate enesekindluses. Hea õpetaja ei pea olema finantsnõustaja ega investor, kuid peab tundma end piisavalt kindlalt, et rahatarkuse teemad klassiruumi tuua. Samas ei näita ebakindlus mitte huvipuudust, vaid vastutustunnet. Hea õpetaja ei jaga teadmisi, milles ta ise ei ole kindel. Selle asemel otsib ta võimalusi juurde õppida ja areneda.
Õnneks on viimastel aastatel õpetajate toetamiseks loodud üha rohkem võimalusi. Õppematerjalide kõrval on oluline koht ka kogemusel. Eelmisel aastal avatud Swedbanki interaktiivne rahatarkuse keskus on Eestis ainus rahatarkuse õppimiseks loodud keskus, kus teadmisi saab omandada elulistes olukordades ja praktilistes tegevustes. Asjaolu, et keskus on olnud avamisest alates täielikult ette broneeritud, näitab selgelt, et õpetajad väärtustavad võimalusi, kus rahatarkuse õpetamisel on olemas täiendav tugi.
Keskus korraldab kaks korda aastas ka õpetajate seminari, kus koolitame õpetajaid nende endi näitel rahatargemaks, samuti räägime, millised materjalid on saadaval noorte harimiseks ja kuidas rahatarkuse teadmisi edasi anda. Ka õpetajate rahatarkuse mentorklubi on läbinud juba üle 700 õpetaja. Õpetajad soovivad teadmisi täiendada ning mõistavad väga hästi nende teemade tähtsust noorte tuleviku kujundamisel.
Õpetajaid on oluline toetada, sest nende mõju ulatub kaugele tulevikku. Õpetaja, kes aitab noorel mõista raha väärtust, säästmise, laenamise ja investeerimise põhimõtteid, mõjutab otsuseid, mida noor teeb veel aastakümnete pärast. Rahatarkus ei ole pelgalt teadmine, kuidas rahaga ümber käia, vaid oskus teha teadlikke valikuid, hinnata riske ja planeerida tulevikku – oskused, mis aitavad kogu elu. Seetõttu ei ole õpetajate rahatarkusesse panustamine ainult haridusküsimus, vaid investeering tulevikku.
Õpetajad ei pea seda tööd tegema üksi
Rahatarkuse kujunemisel on loomulikult oluline roll ka kodul. Lapsed märkavad väga hästi, kuidas täiskasvanud rahast räägivad, kuidas tehakse ostuotsuseid ning milline on suhtumine säästmisse ja laenamisse.
Seetõttu ei peaks rahatarkuse õpetamist nägema kooli või kodu ülesandena, vaid ühise ettevõtmisena. Kui õpetaja räägib koolis eelarve tegemisest ja lapsevanem kaasab last koduste kulude planeerimisse, muutuvad teadmised palju elulisemaks. Kui koolis räägitakse säästmisest ja kodus arutatakse pere eesmärke, kinnistuvad teadmised veelgi paremini.
Õpetaja, kes tunneb end rahatarkuse teemadel kindlalt, viib need teadmised sadade õpilasteni. Kui kodu neid teadmisi toetab, muutuvad need harjumusteks. Ja kui noored kasvavad üles, osates teha teadlikke finantsotsuseid, võidab sellest kogu ühiskond.
Õpetajad saavad anda teadmised, lapsevanemad aitavad neil teadmistel päriselus juurduda. Rahatargem Eesti on ju meie kõigi ülesanne!
